Parts: olen Eesti tuumajaama suhtes alati kergelt leige olnud
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on Eesti Leedu tuumajaama ehitamise projektis osalemisest tohutult õppinud. Ta rõhutas aga, et Leedu pühapäevane tuumajaama vastaste võiduga lõppenud rahvahääletus oli küll soovitusliku mõjuga, aga tekitab siiski uue äririski. Parts soovitas astuda sammu tagasi ja mõelda hiiglaslikele kuludele, enne kui me hakkame leedulaste venitamise tõttu entusiastlikult omale tuumajaama rajama.
Kui tõsiselt võtab Eesti veel Leedu tuumajaama ja kui kaua on leedukatega kavas läbirääkimisi pidada?
Me oleme võtnud seda väga tõsiselt ja öelda praegu „ei“, kui Leedu veel ametisolev valitsus on öelnud, et referendum oli soovituslik, siis saame vaid ära oodata järgmise valitsuse, milline on nende täpne programm. Me ei tee kindlasti mingeid samme enne, kui olukord pole peale valimisi selginenud. Oleks vale öelda, et oleme oma seisukohti kuidagi muutnud.
Aga fakt on, et sellel referendumil, isegi kui ta on positiivne, negatiivne või soovituslik, ometi on sellel oluline mõju äririskidele. Me näeme, mis toimub tuumajaamadega isegi Saksamaal. Väga arenenud, väga ennustatava ärikeskkonnaga riigis on võimalik üsna lühikese ajaga langetada otsus, et tuumainvesteeringuid enam pole ja ka olemasolevad investeeringud, mis pole oma aega veel täis tuksunud, pannakse 2022 kinni. Ma ei tea, kas see otsus jääb püsima, seda näitavad lähiaastad.
Vaadake, siin tekivad kohe täiendavad küsimused, mis transformeeruvad äririskideks. Meie seisukoht on jätkuvalt sama – et Eesti Energia on eestipoolne kommertspartner. Selle projekti osas tuleb saavutada majanduslikult tasuv investeering. Me ei saa, eriti elektrituru reegleid arvestades, teha poliitilist investeeringut. Jah, projektil on väga suur poliitiline mõõde, aga arvestades reegleid peab ta olema äriliselt kasulik.
Väga palju sellest ärilisest kasulikkusest sõltub asukohariigist, eriti tuumainvesteeringu puhul. Paratamatult peab asukohariik andma mitmetele asjadele täiendavaid garantiisid. Tuumajaam pole nagu Narva-Auvere. Tuumajaama aktiivne eluiga on sada aastat, aga passiivne iga on tuhandeid aastaid.
Kas leedulaste venitamine võiks anda uue hoo Eesti tuumajaamale või on tuumajaam miski, mis on Eesti jaoks liiga suur ja keeruline?
On olnud erinevaid aegu alates energiamajanduse arengukava koostamisest, me oleme teatud stsenaariumites tuumainvesteeringut ette näinud. Olen vastutava ministrina alati öelnud, et meil on kaks varianti. Esimene on rahvusvaheline koostöö, nii, et me saame teatud võimsusi Eesti ettevõtte kontrolli alla. Teine on oma tuumajaam, mille suhtes ma olen alati olnud kergelt leige. Ettevaatlik.
Leedu projektiga oleme saanud hindamatult praktilisi kogemusi. Ma ei tahaks kunagi võtta seisukohta, et me rahvana ei suudaks sellega hakkama saada, see kõik sõltub, millisest tehnoloogiast me räägime, aga kui me näeme täna seda hinda, siis selles osas ma kutsuksin ka kõiki vaimustunud eeskõnelejaid sammukese tagasi, olgem realistlikumad. Samal ajal on huvitav teine protsess, mis käib Soomes. Olkiluoto 3. Detaili minemata, mis on hinnaperspektiiv, millest me räägime? Räägitakse odavast tuumaelektrist, ta on odav opereerida, aga palju ta läheb maksma, enne kui ta opereerimisfaasi jõuab?
Seitse miljardit eurot viimase seisuga ja endiselt kasvab.
Ja viis aastat on kokkulepitud tähtajast maas, kusjuures ma julgen öelda, et tellija on vaieldamatult üks professionaalsemaid tellijaid siin piirkonnas. Ja ka ehitaja, Areva-Siemens, on vaieldamatult üks professionaalsemaid. Ja selline majanduslik situatsioon.
