Parts: meie elektri hind sõltub ka Põhjamaade omast
Partsi selgituste kohaselt on lahendatud peaaegu kõik küsimused selleks, et Eestist ei kujuneks energiasaart. Ta märkis ära investeeringu Estlink 2 osas, teatas riigikogu pressitalitus.
Partsi sõnul on Leedu ja Rootsi ühenduse projekt arutelu ja otsustuse faasist jõudnud teostamisfaasi ning realistlikuks on muutumas ka Leedu-Poola sünkroneerimisühendus selleks, et Eestil oleks võimalik end lülitada Kesk-Euroopa elektrisüsteemi. Parts ütles ka, et käivitunud on elektribörs, mida tõstetakse esile kui väga olulist Eesti sammu tekkival Balti-Põhja elektriturul.
Nõuetele mittevastavad plokid tuleb sulgeda 2016. aastaks
Ministri selgituste kohaselt lähtub Eesti elektrimajanduse arengukava energiajulgeoleku kaalutlusel põhimõttest, et meil peab olema piisavalt elektritootmisvõimsusi, millega igal ajahetkel on võimalik tagada riigi elektrivarustust.
Partsi sõnul on Eesti Energia sõltumatuselt Euroopa statistikaameti andmetel Euroopa Liidus teisel kohal Taani järel. Arvestades investeeringuid kohalikke kütuseid kasutavatesse elektrijaamadesse ning katlamajadesse, võime sellele positsioonile jääda pikaks ajaks.
Need Narva elektrijaama plokid, mis ei vasta Euroopa Liidu keskkonnanõuetele, tuleb 2016. aastaks sulgeda. Järelejäävate plokkidega ning rajatavate teiste jaamadega on võimalik katta kogu Eesti elektrivajadus. Arvestades Eesti väga tugevaid elektriühendusi, on meil enamasti võimalik koostöös naabritega tagada oma elektrivarustust, märkis Parts.
Milline on elektri hind viie aasta pärast?
Vastates küsimusele, kui palju maksab elekter Eestis viie aasta pärast, ütles Parts: „Olen vältinud avatud turu hinna osas omapoolseid spekulatsioone, sest on väga palju mõjutavaid muutujaid. Kõiki neid on täpselt üsna keeruline prognoosida.“
Ta soovitas kindlasti vaadata sarnase kogemusega Põhjala elektribörsi viimase kümne aasta perspektiivis ja sealset hinnakujundamist. Partsi hinnangul on selge, et laiemas laastus, ükskõik, millest elektrit siis ka ei toodeta, elektri hind turul, tootmishind turul on ikkagi ühel või teisel moel korrelatsioonis nafta hinnaga.
Minister selgitas, et elektri hind sõltub lähemas tulevikus palju CO2 hinnast, Põhjamaade elektrihinna tasemest ja elektritootmise arengutest teistes Balti riikides. Parts juhtis tähelepanu asjaolule, et alates 2013. aastast ei tõsta elektri hinda mitte niivõrd elektrituru avanemine, vaid CO2 kaubanduse reeglite muutmine. Alates 2013. aastast võiks kõrge CO2 hinna puhul praegune põlevkivielektri reguleeritud hind tõusta oluliselt kõrgemale Põhjamaade elektrituru hinnatasemest.
Partsi hinnangul siseneme me praegu sellisesse majandusruumi, kus Euroopas tekivad kindlasti suuremad koormused väga erilaadsetele majandussektoritele. Milline saab olema mõju laiemalt Euroopa konkurentsivõimele, seda näitab aeg, ütles minister.
Arupärimise esitasid Juhan Partsile järgmise viie aasta elektrihinna prognoosi kohta 16. juunil Keskerakonna fraktsiooni liikmed Lembit Kaljuvee, Deniss Boroditš, Aivar Riisalu, Aadu Must, Tarmo Tamm, Yana Toom, Vladimir Velman, Kalev Kallo, Mihhail Stalnuhhin, Peeter Võsa ja Viktor Vassiljev.
Arupärimises öeldi, et 15. juunil ennustas Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi lähitulevikus väga suurt elektrihinna tõusu. „Majandusministeerium on rääkinud 15 protsendisest ja lugupeetud majandusminister Juhan Parts on rääkinud sellest, et tuleb maju hakata soojustama. See on tegelikult väga õige, tuleb tõesti majade soojapidavust parandada. Aga minister ei ole öelnud, milline saab elektri hind lähitulevikus olema. Seda ei tea muidugi keegi täpselt, aga majandusministril peaks ikkagi nii tähtsas asjas, nagu elektri hind seda on, mingi seisukoht olema. Me küsimegi tema käest, milline on viie aasta elektrihinna prognoos Eestis.“
