Partsi sõnul pole uue koalitsiooni nimetamine "ajutiseks valitsuseks" katse neid sildistada, vaid see ongi ajutine valitsus ja ka koalitsioonilepe peegeldab seda. "Seal pole mingeid katseid inspireerida rahvast meie oluliste pikaajaliste väljakutsetega toimetulemiseks," nentis Parts.

Fundamentaalne probleem on tema sõnul, et majanduslikult ei kanna see vett. "Fakt on, et toimus muutus printsiibis, enne valimisi minnakse võtma pikaajalisi kulutusi tulevaste valitsuste eest," ütles Parts, kelle sõnul pole seni valitsused niimoodi käitunud.

Teiseks teeb IRLile muret, et koalitsioonilepingus tundub olevat tohutult palju salajasi osi. Riigi rahanduses suurendatakse pikaajalisi kulutusi ja vähendatakse tulusid. See on pretsedenditu samm olukorras, kus majanduskasvu väljavaated on pigem miinuses kui plussis. "Ma imestan, et valitsus ei pannud osa raha kõrvale Eurojackpoti piletite ostmiseks, et äkki sealt saab tulusid, nagu üks põhjanaabrite omavalitsus tegi," kritiseeris Parts.

Lähikuude jooksul selgub tema sõnul, mis plaanid uuel valitsusel on. "Fakt on, et lahkunud valitsusliidu selge plaan oli ülejääkide kasvatamine. Täiesti märkamatult on 0,7 protsendi suuruse struktuurse ülejäägi eesmärk ära kadunud. See on juba suurusjärgus 140 miljonit eurot. Usun, et Ligi loodab, et augustis-septembris lollitab ta sotsialistid ära," ütles Parts.

Ebaõiglased ja ebaefektiivsed tuluallikad

Uus koalitsioon üritab oma lubaduste kinnimaksmiseks raha saada mitmel moel, üks neist on vanemapensioni osaline edasilükkamine 2018. aastasse. Vanemapension tegeleb Partsi sõnul Eesti fundamentaalse probleemi ehk meie demograafilise olukorraga. "Saksamaa uus koalitsioon tegi esimese asjana analoogse muudatuse pensionisüsteemis, kus võetakse arvesse laste arvu, sest vastasel juhul tööstaažis lastega kodus oldud aastate eest emale pensionistaaži ei tule. See on tohutu ebaõiglus," ütles Parts.

Küsimus pole isegi 360 euros, vaid põhimõttes. Vanemapensioni täieliku rakendamise ei kavatse uus valitsus Partsi kartuse kohaselt mitte edasi lükata, vaid tegelikult vist ära lõpetada.

Nii gaasiaktsiisi tõstmine kui aktsiisi kehtestamine õliga kütvatele majaomanikele tõstab kodukulusid allikast sõltuvalt kuni 50 protsenti. See puudutab umbes 10 000 majapidamist. "Kahtlen tõsiselt, kas seda peaks tegema nii äkki, rääkimata sellest, et ega selline kuluallikas ei ole jätkusuutlik, sest inimesed otsivad teisi küttevõimalusi," lausus Parts. Kütteõli tulebki asendada, aga tõsta aktsiisi äkki ja näidata seda pikaajalise tuluna on tema sõnul pettekas.

Teed hakkavad lagunema

Teede rahastamise vähendamise vaidlus seisab riigikogus ees. Teede rahastamise pikaajaline süsteem lõhutakse ära ja teedele antakse järgmisel aastal vähem raha. "Kui Ligi süüdistas meid paindumatuses, siis olimegi paindumatud, sest on raske hoida selliseid rahastamissüsteeme, mis garanteerivad pikaaajalise investeeringu valdkondadesse, mis lühiajaliselt valimistel kasu ei anna. Hakkame nägema seda, kus igal aastal vaadatakse, et kui kusagilt raha näpistada ei saa, siis teedelt ikka saab," ennustas Parts.

Kui 75 protsenti kütuseaktsiisist teedele käib närvidele, siis võiks uus koalitsioon välja pakkuda mingi teistsuguse pikaajalise rahastamissüsteemi.

Eelarvestrateegias, mille valitsus peaks lähinädalatel kinnitama, kavandatakse Partsi ennustuse kohaselt järjekordset umbropsu keskkonnatasude tõusu. Keskkonnatasudega eelarveaukude lappimine toob kaasa meeletult ebakindla majanduskeskkonna, eriti nendele sektoritele, kes teevad pikaajalisi investeeringuid. See puudutab põlevkiviõli ja teisi sektoreid, kus Eesti peaks pikaajalist stabiilsust näitama. "Arvan, et planeeritakse 40-60 miljonit eurot, millest pole räägitud," ennustas ta.

Teiselt poolt tundis ta puudust ideedepaketist majanduskasvu elavdamiseks. "Ma ei leidnud koalitsioonileppest sellest midagi," nentis Parts.