Mida teie teeksite riigieelarvesse pikaajaliste kulutuste katteks raha juurde saamiseks?

Praegu näeme ka üksikisiku tulumaksumäära langetamist ja kümne euro kaupa tulumaksuvaba miinimumi tõstmist, ent kõike korraga saab vaid buumi ajal, praegu tuleb nende vahel valida. Kui näeme suurimat probleemi madalapalgaliste järeleaitamises, siis tõstaksin lastetoetust ja tulumaksuvaba miinimumi ja jätaks tulumaksulangetuse ära. Madalapalgaliste järeleaitamine on oluline, sest kaotame tööjõu vaba liikumise tõttu tööjõudu just madalapalgaliste seas. Tööjõumaksude suurus on probleem võitluses talentide pärast, ära on kadunud sotsiaalmaksu lae küsimus.

Kas midagi peaks tegema välisettevõtete kasumi Eestist maksuvabalt välja viimise vastu?

Peaks olema mingi parem idee. Halb idee on, kui kuulutame välja, et hakkame raha ära võtma. On oluline, et me ei tegeleks ettevõtte tulumaksu osas tühjade klišeedega, sest see on investeeringute Eestisse meelitamiseks üks müügiargument. Kui mõtlen oma kohtumistele ettevõtjatega Skandinaavias, siis alati oli küsimus, kas Eesti kavatseb hoida oma maksusüsteemi stabiilsena. Meie maksusüsteem on investeeringute lähteriikides päris atraktiivne. Õiguluse seisukohalt küsitav tundub finantssektor, selles osas olen valmis arutama muutust. Pangandussektoris on kümne aasta jooksul toimunud suur muutus, kõik peakontorid on Eestist lahkunud.

Ehk see on talumatu, et välispangad maksavad tulumaksuks Eestis reaalselt alla kahe protsendi oma kasumist?

Peame arvestama, et selle võrra on ka meie pankade sisselaenatav raha odavam. Kui võrdleme erinevaid riike, siis usaldusväärsed pangad ja konkurentsivõimelised laenuintressid ärisektoris on kindlasti täiendav argument meie majandust rikastavate investeeringute siia saamiseks. Kui teed investeeringu kuhugi Venemaale, siis pangaintressid on kusagil 15 protsenti ükskõik millisele investeeringule. Stabiilne pangandus ja võrdlemisi odav raha on tugev argument uuteks investeeringuteks. Aga me IRLi fraktsioonis just äsja arutasime majanduse rõhuasetusi, riigikogu valimiste perspektiivis kavatseme töötada erinevate maksuelementidega. Lisaks investeeringute motiveerimisele võtab see ka ära ettevõtja motivatsiooni peita kasumit. Tulemusena on meie ettevõtete kasumlikkus ja ka makstav tulumaks suhtena SKPsse ja elanike arvu tunduvalt parem kui lõunanaabritel. See on üks tululiike, mis laekub alati plussi. Osaliselt riigi äriühingute dividendide tõttu, aga mitte ainult.

Kuna palju tehakse sisulistelt palgatööd ettevõtte nime alt, siis kas juriidilise isiku tulumaksu hea laekumine ei too teiselt poolt kaasa puudujääki sotsiaalmaksu osas?

See küsimus on kindlasti õiglane. See on mõneti autodega sarnane teema. Kui inimene tegutseb ettevõtjana, maksab miinimumpalga pealt sotsiaalmaksu, et saada ravikindlustust, oma tulud võtab dividendidena, siis siin on teatud ebaõigluse koht sees. Lahenduseks võiks olla inimese sissetuleku aastas tervikuna vaatamine, siis võiks rääkida mingist minimaalsest sotsiaalmaksust, et natuke õiglasemaks teha. See on hästi levinud, aga õigluse komponent on suurem kui lisatulude otsimine, ei usu, et tulud nii kolossaalsed on. Dividendide pealt mingit sotsiaalmaksu pole mõtet võtta, siis pöörame kogu ettevõtluse loogika tagurpidi.

Mida arvate mõttest kehtestada õlimaks, kui arvestada mõne põlevkiviõli tootva firma suurt kasumimarginaali, sellal kui keskkonnakahjud jäävad riigile?

Olen alati olnud selle suur toetaja. See oli jälle üks asi, mis kahetsusväärselt jooksis meie eelmise partneri kas ebakompetentsusesse või millessegi kinni. Sisendi maksustamine põlevkivi puhul viib ettevõtte pankade seisukohast vaadates punasesse ja lõikab ära motivatsiooni majanduslikult mõistlikesse pikaajalistesse projektidesse investeerida. Õlimaks on just nimelt see, kus saaksime maksustada õiglaselt, tulenevalt reaalsest tulust, mida ettevõte saab. Mängides sisendmaksuga, seda jälle septembris tõstes, siis mida tähendab see ettevõtte äriplaanile? Jah, mõnikord võib saada ülikasumeid, kui nafta hind on kõrge, aga pikaajalise investeeringu jaoks laenu võttes arvestatakse naftahinna pikaajalise hinna languse risk sisse. Õlimaksu korral saaks ta naftahinna riski jagada maavara omaniku ehk riigiga. Ära saaks lõpetada keskkonnatasude ebastabiilsuse, nagu ta meil kahjuks on. Olen õlimaksu väga põhimõtteline ja läbimõeldud toetaja.

Õlimaks, äriühingu juhtimised, riigi äriühingute mõistlik avamine erakapitalile, taastuvenergiatasude korrigeerimine, haldusreform jne kuuluvad ühte ritta, kus sisuline diskussioon lõigati ära. Ma ei saa jätta ütlemata, et koalitsioonileppe energeetika osa on korruptiivne. Ma ei mäleta Eestis koalitsioonilepingut, kuhu oleks pandud sisse korruptiivseid seisukohti. Õnneks pean tunnustama Jürgen Ligi, kes püüab energeetika peatükki devalveerida. See puudutab jäätme küsimusi, Eesti Energia lõhkumist, mingit arusaamatut juttu põlevkivi kaevandamise ettevõttest jne. Need on kõik läbi töötatud asjad, võib muidugi veel analüüsida, aga sellisel kujul, nagu koalitsioonileppesse on need pandud, on see mulle täiesti arusaamatu. Eesti Energia pikaajaline jätkusuutlikkus on oluline igale Eesti inimesele, lõppude lõpuks maksab ta ju dividende. Biomassi keelamine Narva jaamas! Kuulge, mis asi see on? Mis asi see on?

Pakkuge, mis see on?

Ma ütlesin, need on korruptiivsed lähtekohad. Lugesin Äripäevast Jürgen Ligi seisukohti, ootan, et uus majandusminister peale sisseelamist ütleb, et energeetika peatüki paljud sätted ei lähe täitmiseks. Pole neid rõhuasetusi, mis on täna energeetikas vajalikud.