Parts jagab suurperedele omatahtsi 50 miljonit (lisatud Partsi kommentaar)
Toetust saavad taotleda pered, kelle sissetulek ühe pereliikme kohta on alla 6000 krooni. Sajaprotsendilist toetust saavad need, kelle sissetulek on alla 2000 krooni leibkonna liikme kohta. Kui see on 4000 krooni, siis on omaosalus kümme protsenti, kui 6000 krooni, siis tuleb leida ise raha 20 protsendi ulatuses.
Eesti lasterikaste perede liidu president Kalmer Hütt on toetuste maksmise tingimustega rahul. “See, et raha läheb otsetoetusena, on meie arvates hea lahendus.”
Jagatavate summadega saab Hütti sõnul ära teha kõige hädapärasemad tööd.
Üks toetuse saamise tingimus on see, et eluase peab kuuluma perele või lähisugulasele. Seega jäävad välja üürikorterites elavad suurpered ehk kõige kehvemas olukorras pered.
Nelja ja enama lapsega peresid on Eestis üle 4000. Kaheksa ja enama lapsega perede arv jääb Hütti sõnul umbes 20 kanti — kui kõik võtaksid toetuse välja, siis saab ülejäänust toetada (kogusumma 50 miljonit krooni) vähem kui 300 peret.
Sotsiaalministeeriumi mulluse uuringu tulemuste järgi arvab pool Eesti 17 277-st kolme ja enama lapsega perest, et nende eluase vajab kapitaalremonti, veidi vähem kui pool vajaks väiksemaid remonditöid. Sama uuringu tulemustest selgus, et üle 12 000 Eesti lapse elab lasterikkas peres, kelle kodus ei ole sooja vett või dussi või vanni.
Pered ise vastasid, et ootavad riigilt otseste rahaliste toetuste asemel pigem teenuseid.
Nii suure summa otsest jagamist ministri käskkirjaga pole endise sotsiaalministri Jaak Aabi sõnul varem ette tulnud. “Enne lepitakse ikka valitsuse määruse või seaduse tasemel kokku,” märkis ta.
Minister Partsi suurperede toetamise “projekt” algas mullu sügisel, kui minister tuli välja seaduseelnõuga, millega oli plaanis hakata hüvitama suurperede kodulaenu. Sellele ettevõtmisele tõmbasid teised ministeeriumid aga karmi kriitika saatel kriipsu peale.
Suurperedega konsulteerides selgus, et suurem osa neist ei saa üldse pangalaenu võtta.
Nüüd siis otsustas IRL-i liige Parts riigieelarvesse juba plaanitud 50 miljonit krooni oma käskkirjaga laiali jagada.
“Lõhnab populismi järele,” kommenteeris riigikogulane Jaak Aab. “Ma näen sellel väga vähe tulemust. Summa on ju väike, selle eest on raske midagi teha või soetada. Reaalsuses ei ole kõige vaesematel peredel omaosaluse võimalust,” selgitas keskerakondlane.
Majandusminister Juhan Partsi sõnul on aga paradoksaalne, et tegeleme õhinaga ühiskondlike hoonete korrastamisega, kus kõik lapsed viibivad, samas oleme jätnud tähelepanuta suurte perede kodudes valitsevad elamistingimused ja nende perede abistamise võimalused, kes mitme lapse kasvatamise kõrvalt ei jaksa kokku hoida remondiks või kodu soetamiseks vajalikke vahendeid. “Selle tegematajätmise korvamiseks ongi loodud lasterikaste perede kodutoetuse meede. Selle meetme vajaduse üle langetas Riigikogu eelmisel aastal otsuse ning sarnaselt teiste Kredexi vahenditega rakendab minister seaduses ettenähtud meetme oma juhendiga,” ütles minister oma Delfile saadetud kommentaaris.
“Selle meetme puhul saab toetust kulutada lisaks olemasoleva eluaseme remondile või kommunikatsiooni rajamisele ka uue kodu soetamisele või juba soetatud kodu laenu põhiosa tagasimaksmisele.
Rumalad on need süüdistused, mis viitavad sellele, otsekui toetaks see meede „rikkaid“ — taotleja sissetulekutele oleme seadnud konkreetse piiri. Seda vastupidiselt enamikule meie riigi juhtumipõhistele toetustele, mida makstakse sõltumata sellest, kas oled miljonär või töömees. Küsitud on, miks seda meedet ei saa kasutada üürnikud — muidugi saavad nad seda kasutada oma kodu soetamiseks. Üürileandja pinna korrastamiseks toetust kasutada ei saa, sest see suurendaks kolmanda isiku vara. Oluline kaal on meetme rakendamise puhul sellel, et arusaadavalt kajastataks vajalikke tingimusi toetuse saamiseks.
Kutsume ka omavalitsusi kaasa mõtlema: teatud juhtudel on nõutud omafinantseering kuni 20%, mida saab tasuda ka omavalitsus. Valdade ja linnade sotsiaalnõunikud peaksid kindlasti soovitama suurtel peredel kaaluda toetuse taotlemist ning andma peredele ka nõu.
Rõhutan, et see meede ei ole mitte sotsiaaltoetus, vaid toetus selleks, et perel oleks elamisväärne kodu.
Mis puudutab Kodutoetuse eelnõud, mille majandusministeerium saatis kooskõlastusele eelmisel sügisel, siis nimetatuid eelnõu ei ole kuhugi kadunud, vaid on menetluses ning juhul, kui sellele on võimalik saavutada koalitsioonipartnerite toetus, saame selle esitada ka Riigikokku arutamiseks. Täna jõustunud meedet tuleks mõista esimese sammuna ning see ei välista kodutoetuse eelnõud, mis oli ennekõike suunatud kolmelapseliste perede toetamiseks. Vastavalt koalitsioonileppele on paljulapseliste perede eluasemetingimuste parandamiseks ette nähtud 50 miljonit krooni aastas.”
