Eesti Päevalehe käsutuses on politsei arhiivist leitud nelja aasta tagune dokument, milles käekirjaekspert Eda Siiboja kirjutab, et tõenäoliselt võltsis Juhan Parts oma abikaasa allkirja. Dokument ei väida seda kindlalt.

Tegemist on 28. aprillil 1997 notar Anne Saaberile tehtud avaldusega Juhan ja Merle Partsi ühiselt soetatud kinnistu hüpoteegi esindamise nõusoleku andmisest Juhan Partsile. Kinnistu asus Nõmmel Metsa tänav 70.

“Ma ei ole ühtegi allkirja võltsinud,” teatas Juhan Parts DELFI-le saadetud pressiteates. “Seda kinnitavad notar, kes tõendas minu abikaasa ja minu allkirju ning seda kinnitab Merle Parts.”

Allkirja samasust tõenäosusliku kahtluse alla seadva eksperthinnangu puhul, millele on viidanud Eesti Päevaleht, eeldab Parts hinnangu koostaja heausksust. “Tellin oma kulul uue ekspertiisi, mille tulemustest annan avalikkusele teada nagu kord ja kohus,” lausub Parts.

“Valimisteni on jäänud üheksa päeva. Rohkem mul selle asja kohta hetkel öelda ei ole,” ütles Parts.

1999. aasta alguses, juba ligi aasta kestnud Juhan ja Merle Partsi abielulahutuse ajal tahtis Merle Partsile õigusabi osutanud advokaat Mare Lust teada, kas avaldusele kirjutas alla Merle Parts või keegi teine.

“Allkiri avaldusel ei ole kirjutatud Merle Partsi poolt,” seisab Eesti Päevalehe käsutuses olevas koopias ametlikust ekspertiisist. “Allkiri on tõenäoliselt kirjutatud isiku poolt, kes kirjutas alla laenulepingule nr 73/7531 laenusaajana.”

“Kategoorilise arvamuse andmine ei ole võimalik identifikatsiooniliste tunnuste ebapiisava kogumi ja võrdlusmaterjali vähesuse tõttu laenusaaja isikult,” jätkab ekspert.

Isik, kes kirjutas alla laenulepingule 73/7531 laenusaajana, on Juhan Parts.

Eksperdile esitas Merle Partsi allkirjale võrdluseks Juhan Partsi allkirja laenulepingul advokaat Lust, veel andis ta Merle Partsi allkirja üksteist eksperimentaalproovi ning allkirja vabaproovid kuuel lehel.

Eksperdi hinnangul langevad Merle Partsi nimel alla kirjutanud isiku ja Juhan Partsi allkirjad kokku kuues eritunnuses. Kokkulangevuste tunnustena märgib ekspert näiteks, et mõlema allkirja lõpposa on silmuselises liikumises, et mõlema allkirja lõpp-punkt on suhteliselt kõrges asetuses ja mõlema allkirja lõppjoone algusosa on liikumises vasakule.

Merle Partsi allkirjale andis kolmel dokumendil olevate analoogiate põhjal hinnangu aastaid kaitsepolitseile käekirjaekspertiise teinud ning 1999. aastal Läänemaa politseiprefektuuri kriminaalosakonna jälitusteenistuse vaneminspektorina töötanud Eda Siiboja, kel on allkirja uurimise staaži 20 aastat.

Partside abielu lahutati perekonnaseisuametis, kuid varanduslik vaidlus jõudis ka linnakohtusse. Merle Parts esitas hagi Juhan Partsilt hüvituse nõude kohta 27. jaanuaril 1999. aastal. Mõni päev hiljem, 4. veebruaril 1999. aastal, võttis Merle Parts, viidates poolte kokkuleppele, hagi tagasi.

Käekirjaekspertiisi tellis Merle Partsi advokaat Siibojalt sama aasta 13. jaanuaril. Ekspertiis valmis seitse päeva enne hagi sisseandmist Juhan Partsi vastu.

Merle Parts kommenteeris neljapäeval ammust sündmust kahe lausega: “Palun mind valimiseelsesse poliitilisesse võitlusesse mitte tõmmata. See on minu allkiri.”

“See on naeruväärne, see on laim,” ütles Juhan Parts, kui Eesti Päevaleht näitas talle Läänemaa politseiarhiivist välja tulnud ekspertiisi koos allkirjanäidistega. Parts lisas kahel korral, et ei mäleta isegi notarile esitatud avaldust.

Ent neljapäeva õhtul meenus talle ootamatult, et notar Anne Saaber on talle omakäeliselt kirjutanud selgituse, mida Merle Parts tema büroos tegi.

“1999. aastal liikusid samasugused jutud, et tollast riigikontrolöri Partsi võidakse süüdistada oma abikaasa allkirja võltsimises. Süüdistuste kummutamiseks palus Parts notarilt kirjalikku ja pitsatiga tõendatud selgitust, kuidas tehing tema büroos tõendati,” selgitas paberi saamise tausta üks Res Publica juhtidest.

Saaber andis oma seletuse 21. jaanuaril 1999. Ta kirjutas selles, et 28. aprillil 1997. aastal sõlmisid AS Eesti Ühispank ja Juhan Parts hüpoteegi saamise lepingu Tallinnas Metsa 70 asuvale kinnistule (registri number 1970). Kuna tegemist oli abielu ajal soetatud varaga, oli võimalik hüpoteeki seada ainult abikaasa nõusolekul. Merle Partsi 28. aprillil 1997 notaribüroos ei olnud, kuna vastavalt Juhan Partsi selgitusele polnud tal võimalik töölt ära tulla.

Notari sõnul saavutati kokkulepe, et Merle Parts tuleb hiljemalt järgmisel hommikul enne notaribüroo vastuvõtu aega, kinnitamaks avaldusega oma nõusolekut hüpoteegi seadmiseks.

Pooled kirjutasid lepingule alla, kuid leping jäi notari kätte ja tõendamata, kuna puudus abikaasa nõusolek. Järgmisel hommikul veidi enne kella 9 tuli Merle Parts.

“Merle Parts esitas passi ja kirjutas avalduse alla minu juuresolekul,” lisas notar 1999. aasta selgituses. “Mäletan Merle Partsi ülikooli ajast, samuti on kaks büroo töötajat töötanud kohtus ja teavad proua Partsi. Seetõttu ei pea ma tõenäoliseks, et tegemist võis olla teise isikuga. Tehingu tõestasin pärast proua Partsi nõusoleku saamist ja oma lepingueksemplari sai kätte härra Parts seejärel, kui oli kindel, et tema abikaasa on tehinguga nõus.”.