Pärnumaal avati kuulsa metsavenna mälestuskivi
Mälestusmärk avati kaitseliidu Pärnumaa maleva initsiatiivil Mihkli kirikuaias. Sündmust oli jälgima tulnud hulk rahvast, sest Hirmus-Ants tegutses peamiselt just selles kandis, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Raamatu "Kogu tõde Hirmus-Antsust" autor Mati Mandel ütles, et Hirmus-Antsust liikus jutte, mille järgi ta oleks nagu tegutsenud üle Eesti. Aga Hirmus-Antsu nime Kaljurand ei õigustanud. "Tema püüdis neid halbu asju just ära hoida. On teada, et Kirbla vallamaja rüüstamisel taheti põlema panna maja, aga Ants ütles, et ei saa, siin elab noor ema lapsega," selgitas Mandel.
Saaremaal kasvanud Ants Kaljurand (1917-1951) tuli Soontaga (nüüd Koonga) valda talusulaseks ja võttis 1941. aasta juulis osa kohaliku vallamaja vabastamisest.
Kui Saksa väed Eestist taandusid, jäi Kaljurand kodumaale, kuid
arreteeriti ja saadeti Tallinna sõjavangilaagrisse, kust ta põgenes ja alustas metsavennaelu.
Ööl vastu 1. maid 1945 heisati Soontaga valla täitevkomitee hoonele sinimustvalge, valmistati lendlehti ja osati pääseda julgeoleku seatud lõksudest.
Kaljurand oli Relvastatud Võitluse Liidu liige ning kartmatu ja tabamatu metsavenna kuulsus kinnistas tema hüüdnime.
Reedetuna ründas julgeolek Kaljurandi salka 24. juunil 1949, une pealt tabatud Kaljurand ja Arvet Pill said haavata ja arreteeriti, hukkus Aleksander Valter.
Sõjatribunal mõistis Kaljuranna ja tema kaaslased ning abistaja Juhan Metsaääre surma ja viis otsuse 3. märtsil 1951 täide, kuid nende matmispaik on teadmata.
Sümboolselt on mälestusmärk Mihkli kirikusaias austusavaldus kõigile metsavendadele.
