Pärnu lennujaam võib osaliselt militaarkasutusse minna

 (63)
Pärnu lennujaam
Pärnu lennujaamFoto: Bianca Mikovitš

Pärnumaa maavalitsus, omavalitsused ja ettevõtjad on pikka aega püüdnud leida võimalust, kuidas Pärnu lennujaam uuesti elule aidata. Ühe ideena on välja käidud, et lennujaama võiks investeeringute saamiseks osaliselt militaarkasutusse anda. Kaitsevägi seda ideed ei toeta.

Eelmisest aastast alates ei saa Pärnu lennujaam välismaised turiste vedavaid tšarterreise lennuraja seisukorra tõttu vastu võtta. Samas on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium varasemalt välistanud võimaluse, et sinna suuri riigipoolseid investeeringuid tuleks.

Nüüd on üles kerkinud idee katsetada näiteks Norras ja mujal pool maailmas levinud praktikat, kus lennuväljad on tsiviil-militaar ühiskasutuses.

Pärnu maavanema Kalev Kaljuste sõnul on lennuvälja osaline militaarkasutusse andmine üks mõttekäik, mis on üleval olnud, aga töö selle nimel seisab ees. "Kohtumised lennuväe esindajatega, lennuülematega ja kohalike militaarinimestega on plaanis korraldada küll jah," ütles maavanem.

Kaljuste arvates võiks kaaluda Pärnu lennuvälja kasutamist varu- või tagalalennuväljana. "Maailmas on olukord pingeline ja mine sa tea, alati tuleb pöörduda ja uurida, et milline on riigi seisukoht ja milline on üldse Euroopa või NATO seisukoht."

"Pärnu on suhteliselt unikaalne. On Rail Baltic tulemas, Via Baltica jookseb läbi ja tegelikult on sadamavõimalus," märkis maavanem.

Ideed toetab ka Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. "Sellest on erinevates ringkondades räägitud, et lisaks Ämari lennuväljale võiks olla veel üks varulennuväli, mida saab kasutada ka militaarotstarbel," kommenteeris linnapea, lisades, et Pärnut nähakse kaubalennukite maandumispaigana, mitte aga lahinglennukite kodubaasina.

Kosenkranius tõi välja kaitseväe arengukava aastani 2022, kus Pärnu lennuvälja sees ei ole. "Sinna dokumenti saab see tekkida vaid kõige kõrgemal tasemel," vihjas linnapea riigile.

Pärnu lennujaama haldavast Tallinna lennujaamast öeldi pressiesindaja vahendusel, et ollakse kursis sellega, et mitmel pool maailmas on lennuväljad tsiviil-militaar ühiskasutuses, kuid rõhutati, et sellised äriplaanid lepitakse kindlasti kokku valituse mitte ettevõtte tasandil.

"Pärnu puhul oleme me samamoodi ootel nagu kohalik kogukond, sest puhtalt kommertsalustel ei ole suured investeeringud Pärnu lennujaama kahjuks reaalsed," leiab lennujaama juhtkond.

Riik majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi näol viskab teemat kommenteerides palli kaitseministeeriumi poolele. "Ootame kaitseministeeriumi seisukohta, kas neil on huvi või mitte." Alles siis minnakse teemaga edasi.

Kaitseministeerium Delfi palvele teemat kommenteerida ei vastanud, kuid Pärnu lennuvälja lähedal asuva toetuse väejuhatuse staabi ülem kaptenleitnant Roman Lukas ei näe aga lennuvälja osaliselt militaarkasutusse andmiseks vajadust. "Ämari lennubaasiga on meie ja liitlaste vajadused kaetud."

"Kuna hetkel ei ole Pärnu lennuvälja kasutamine kaitseväe poolt päevakorras, siis pole ka mingit põhjust selle militaarsuunalist arendamist riigikaitse valdkonna jaoks tõstatada," lisas Lukas.

Lukas märkis siiski, et iga toimiv lennuväli annab uusi võimalusi lennuliiklust suunata ning pakkuda lisaks praegustele alternatiivseid võimalusi just militaarlogistika seisukohalt. "Rohkem on selles kontekstis alati uhkem," sõnas Lukas, kuid toonitas siiski, et kantav kulu peab olema vajaduste ja saadava tuluga mõistlikus vahekorras.

Mida lennuvälja militaarkasutusse andmine kaasa tooks?

Kui kaitsevägi ja ministeeriumid peavad siiski Pärnu lennuvälja militaarotstarbelist kasutamist vajalikuks, tähendaks see sõjalise objektiga kaasnevaid murekohti.

Militaarobjekti puhul tuleb alati arvestada, et seda võtab vastane kui sihtmärki. "Vanemad inimesed on mulle öelnud, et asjal ongi kaks otsa, sest loomulikult tuleb punane täpp siis ka Pärnumaale peale. See on see mõttekoht," tõdes maavanem.

Küsimusele, millised piirangud kaasneksid elanikele seoses osaliselt militaarkasutuses oleva lennuväljaga, ei osanud maavanem hinnangut anda.

Kosenkranius suurt lendamisbuumi ei oota ning tõdeb, et ka täna jookseb üle Pärnu lennukoridor. "Põhiline, mis lennujaama puhul on, on teatav müra," tõi ta peamise võimaliku probleemi välja, lisades, et Audrus on ringrada, mis tekitab müra hommikust õhtuni.

Loe veel

Variandis, et lennuvälja võiks osaliselt militaarkasutusse anda, ei näinud suurt ohtu ükski Delfile kommentaari andnud pool, pigem võetakse seda kui ühte võimalust, kuidas lennujaam korda teha.

Samas on kohalikke elanikke, kes on sellele ideele tugevalt vastu, kartes rünnaku sihtmärgiks sattumist, kinnisvarahindade langust ning turismi kokkukuivamist.

Huvi lennujaama vastu on suur

Pärnu linnapea ja maavanem kinnitavad justkui ühest suust, et lennuvälja taastamine on vajalik ja ettevõtjad ootavad seda pikisilmi.

Paljude silmis ei ole tähtis, kuidas lennujaam korda saab, peaasi, et lennuliiklus toimiks. Hetkel saavad Pärnus maanduda vaid kuni kuuetonnise stardimassiga väikelennukid.

Kosenkraniuse sõnul on Pärnu linna ettevõtted, kes on tublisti investeerinud, öelnud, et ka nemad on huvitatud sellest, et Pärnu lennujaam korda teha ja siia tšarterlende tuua. Samuti on ettevõtjad väljendanud oma valmisolekut investeerida lennuvälja kordategemisse. "Kui ettevõtjatel on usku ja nad on ise nõus ettevõttesse investeerima, siis on see hoopis parem positsioon ka läbirääkimistes riigiga."

Pärnu linnapea hinnangul on viimasel ajal Pärnusse umbes 100 miljonit eurot investeeritud. Ehitatud on näiteks golfirada ja kaks spaad.

Märkimisväärsed investeeringud eeldavad aga ka jõukamat klienti. "Täna on Soomest ja Rootsist laevaga tulev klient selline, kes loeb veidi raha, ja siis me näemegi, et keskmine palk turismisektoris on madalam," arvas Kosenkranius.

Kosenkranius leiab, et palkade tõstmiseks peame siia tooma rikkamaid kliente, kes paraku aga laeva ja bussiga ei sõida. "Et rikkamat klienti püüda, on majutusettevõtted ja spaad aru saanud, et siis tuleb soodustada lennujaama teket siia piirkonda."

Kohalikud omavalitsused, maavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL) ja erasektor korraldavad aktiivselt omavahelisi kohtumisi, samuti kohtus Pärnu linnapea teisipäeval Tallinna lennujaama esindajatega, et Pärnu lennuvälja teemal nõu pidada.

Pärnu linnapea tõdeb, et lennujaam ei ole kasumlik ettevõtmine. "Kasum tuleb pigem läbi selle, et see elavdab selle piirkonna majandust, turismiettevõtlust. Läbi selle tuleb riigile see raha tagasi."

Kosenkraniuse sõnul ei ole suurt pilti vaadates lendamisel üldse Eestis mõtet. "Me ütleme, et Tallinnas on loogiline raha põletamine, aga Pärnus ei ole rentaabel. Ei ole loogiline. Ma saan aru, et pealinnal peab olema lennuühendus, aga majanduslikult see ei ole loogiline. See peab olema poliitiline otsus investeerida regionaallennuväljadesse," kinnitas ta.

Lennujaama kontseptsioon loodetakse järgmise aasta märtsiks valmis saada.