20 Pärnu juuti tahavad taastada Laatsareti 2 sünagoogi ja paigaldada selle seinale mälestustahvli kõigi seal hukatud laste nimedega. Paraku leiab Pärnu linnavalitsus, et juutidel on õigus ainult sünagoogi alusele maale, mitte aga hoonele — see on linna oma. Laatsareti ja Liilia tänava nurgal seisev rüüstatud ja põlenud puumaja on tühjalt seisnud juba ligi 10 aastat. Selle väikeses kivist juurdeehitises elab kaks peret, kirjutab SL Õhtuleht.

Eesti Juudi koguduste ja organisatsioonide liit on juba aastaid linnavalitsusega kohut käinud, et peale maatüki saada tagasi ka hoone. Pärnu maakohus aga leidis, et õigusvastaselt võõrandati juutidelt vaid 475ruutmeetrine krunt, mitte aga sellel seisev sünagoog.

“Meile püütakse selgeks teha, et juudid jätsid ise kiriku maha ning seda pole meilt võõrandatud. Tegelikult ju võttis Nõukogude võim selle väevõimuga ära 1940. aastal, kui kõik usu- ja kultusehooned riigistati,” ütles Pärnu Juudi Seltsi esimees Jefim Frischer.

Frischeri arvates teeb asja veidraks see, et varatagastamis- ja kompenseerimiskomisjon tunnistas juutide õigust sünagoogi alusele maale, mitte aga hoonele. Ometigi seisab rahvusarhiivis hoiul olevatel 1931. ja 1933. aasta Pärnu kinnisvara hindamise lehtedel mustvalgel, et kinnistusse kuulub maa koos hoonega.

“Ma ei saa aru, mis tõestust neil veel vaja on! Jääb tunne, et linnal on enda huvid mängus. Tahetakse ju Pärnusse teha üle-eestilist vangide haiglat. Kui sünagoog maha lõhkuda, saab suure krundi, mille saaks kenasti Pärnu praeguse vanglaga liita. Linnal oleks muidugi lihtsam krunt meile EVPdega hüvitada kui turuhinnaga välja osta,” ütles Frischer.

Linnavalitsuse jurist Karin Päärmann ei osanud selgitada, miks sünagoogi ei tagastata. Kohtuvaidlusega tegelnud linnasekretär Ulvi Reimets ja jurist Ljudmilla Tamar olevat aga töölt lahkunud. Päärmann nentis, et maja tagastamata jätmise kohta tehtud kohtuotsus on juba ammu jõustunud, sest juudid ei kaevanud seda edasi.