Pärnakad võivad tormiga rahulikult magada

 (22)
Uputus

TTÜ Meresüsteemide Instituudi direktor Jüri Elkeni sõnul võivad pärnakad tormi ajal rahulikult magada, sest tänu rahvusvahelise süsteemiga liitumisele on nüüd võimalik veetaseme tõuse väga täpselt ennustada.

Lõppev aasta jääb kõigi pärnakate mällu jaanuaritormi ning enneolematu uputusega. Ja järgnevate üleujutuste hoiatustega, mis õnneks tõeks ei osutunud. Elken ütleb, et edaspidi ei hakata inimesi enam ilmaasjata ning igaks juhuks hoiatama, vaid ainult siis, kui üleujutus on tõesti tulemas, kirjutab Pärnu Postimees.

Elken nendib, et Pärnus on ikka meri aeg-ajalt tõusnud ja tõuseb edaspidigi. „Me suudame väga hästi ennustada, mida teeb meri eeloleva ööpäeva jooksul ning suhteliselt hästi sedagi, mis juhtub järgneva kahe päeva jooksul, ” lausub ta. „Meie 24 tunni prognoosi viga on niivõrd väike, et ka tugeva tormi puhul pole põhjust asjatut hirmu tunda.”

Novembris, mil ilmajaam andis uputuse kohta valehäire, oli Elkeni sõnul tegemist korraldamatusega. „Ju siis meteoroloogid meie arvutatud täpset ennustust veel ei uskunud.”

Meresüsteemide instituut on Elkeni sõnul liitunud rahvusvahelise mereprognooside süsteemiga HIROMB, mis koostab numbrilisi mereprognoose Läänemeres ja mille veetaseme prognoosid on väga täpsed.

Prognoos põhineb väga paljudel mõõtmisandmetel kogu Läänemere kohta, mille põhjal numbrilise modelleerimise alusel arvutatakse välja järgnevad veeseisud igas piirkonnas. Süsteem on niivõrd võimas, et üksinda ei suudaks seda luua ükski riik, olgu siis Saksamaa, Rootsi või Soome, nendib Elken. Pärnu veetaset mõjutab nii kogu Läänemeri kui Põhjameri. „Nüüd anname meiegi sellesse süsteemi oma mõõtmistulemusi ja arendusi, mis muudavad arvutused veel täpsemaks,” lisas ta.

Kui proovida asja lihtsustatult seletada, loksub vesi Läänemeres nagu kausis, kirjeldab Elken. „Tormi puhul sõltub paljugi sellest, milline oli mere eelnev veetase, ning sellest, kuidas torm üle Läänemere käib: kas võimendab vee loomulikku loksumist või töötab sellele vastu, milline on amplituud. Kõike seda saab prognoosides välja arvutada.”

Räägitakse kliima soojenemisest ja sellestki, et Pärnule tähendab see senisest suuremat ohtu.

Üks-üheselt ei ole võimalik seda kahjuks öelda, nendib Elken. „Teadlased tegelevad näiteks Läänemere regiooni kliima ja veetaseme arenguvariantidega 100 aastaks. Veetaseme kohta on selle raames modelleeritud neli stsenaariumi. Kolme puhul neist ei juhtu lähema 100 aasta jooksul midagi erilist, kõik läheb edasi nagu varem. Neljas, äärmuslik stsenaarium peab võimalikuks senistest kuni meetri võrra kõrgemat üleujutuste maksimumi.”