Parlament kiitis NATOga liitumise heaks
Puudus 13 saadikut.
Isamaalidust puudus ekspeaminister Mart Laar ja Helir Valdor Seeder.
Keskerakonnast puudusid Mairis Reps, Liina Tõnisson, Vladimir Velman, Jüri Šehovtsov, Evelyn Sepp, Peeter Kreitzberg ja Siiri Oviir.
Rahvaliidust puudus Janno Reiljan. Sotsiaaldemokraatidest polnud kohal Toomas-Hendrik Ilvest. Res Publicast puudusid Reet Roos ja Siim-Valmar Kiisler.
Pärast seaduse vastuvõtmist piduliku kõnega esinenud Riigikogu esimees Ene Ergma ütles, et ratifitseerides Põhja-Atlandi lepinguga (NATO) ühinemise seaduse on Eesti ennast selgelt ja lõplikult määratlenud, teatas Delfile Riigikogu pressitalitus.
Riigikogu esimees selgitas, et Eesti on teinud tublit tööd oma julgeoleku garanteerimise nimel iseseisvuse taastamise hetkest alates. See on olnud iga valitsuse, iga Riigikogu koosseisu selge siht ja järjekindel tegevus.
Riigikogu esimees möönis, et tee NATO suunas ei ole olnud valutu. Ta meenutas vaidlusi riigikaitse kulutuste osas, meie rahuvalve missioonides osalemise üle ja seisukohavõttu Iraagi küsimuses.
Ergma tõdes, et Eesti on kandnud ka oma esimese kaotuse — Albu valla noormehe Andres Nuiamäe hukkumine kaugel Iraagis on saanud osaks karmist reaalsusest. “Me oleme panustanud teiste rahvaste rahu tagamiseks kindlas teadmises, et ka meid ei jäeta otsustaval hetkel üksi. Need otsused ei ole sündinud kerge südamega, ikka on olnud ahvatlus kasutada meie niigi väheseid ressursse oma koduse majapidamise kordaseadmiseks, eriti veel nähes, kui palju on abivajajaid meie ümber.”
Reformierakonna esimees Siim Kallas ütles Riigikogu ees esinedes, et Eesti hakkab jagama vastutust maailma julgeoleku eest ja sellega seoses saavad meie ees olema mitte ainult meeldivad valikud. “Eestil tuleb ebameeldivate valikute ees seistes ilmutada ebakindlust ega juhinduda hetkemeeleoludest,” lausus ta.
Rahvasteliidus oli Eesti vait. Ta ei toetanud Etioopiat, kui Itaalia seda maad ründas, ega Soomet, kui see Nõukogude agressiooni ohvriks langes. “Sellega aitas Eesti kaasa sellise julgeolekusituatsiooni tekkimisele maailmas, mis viis Eesti iseseisvuse hävinguni. Minevikust tuleb õppida,” lisas Kallas.
Kallas nentis kah, et Eesti kaitsekulutused (kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust) on hetkel üliväikesed, mistõttu on raske leida kõigi prioriteetide jaoks raha. “Meil tuleb varem või hiljem selle küsimuse juurde põhjalikumalt tulla, eriti kui silmas pidada meie õhuruumi puutumatuse tagamist,” lausus Kallas.
1949. aastal sõlmitud Põhja-Atlandi leping jõustub Eesti suhtes ühinemisdokumendi deponeerimisel USA valitsuse juures, mis leiab aset 2. aprillil 2004 Washingtonis.
