“Loodan, et seekord jääb eelnõu päevakorda, sest Riigikogu ongi see koht, kus vaidlusi tekitavad asjad selgeks räägitakse. Kahju, et me eelnõuga juba kaks nädalat tagasi tööle ei hakanud,” ütles eelnõu üks algatajaid Kadri Jäätma BNS-ile.

22. oktoobril hääletas Riigikogu Rahvaliidu ettepanekul eelnõu nädala päevakorrast välja. Eelnõu väljahääletamise vastu oli 32 ja poolt 39 saadikut. Viimaste seas oli 22 opositsioonilise Keskerakonna, seitse Rahvaliidu ja kuus Koonderakonna fraktsiooni liiget.

Eelnõu väljahääletamist toetasid ka Valve Kirsipuu ja Uno Mereste Reformierakonnast, Vardo Rumessen Isamaaliidust ning mõõdukas Enn Tarto.

Kümme reformierakondlast ning kuus isamaaliidu liiget jättis hääletamata.

Põhiseaduskomisjoni esinaine Liia Hänni ütles BNS-ile, et komisjon soovitab eelnõu esimese lugemise lõpetada. Põhiettekandja on eelnõu üks algatajaid Tõnu Kõiv, kaasettekande teevad põhiseaduskomisjoni liige Tiit Toomsalu ja välisminister Toomas-Hendrik Ilves.

Kadri Jäätma Isamaaliidust, mõõdukas Tõnu Kõiv ning Reformierakonna liige Paul-Eerik Rummo algatasid 15. oktoobril eelnõu, mis võtab Riigikogu ja kohaliku volikogu valimise seadustest välja sätte, mille järgi kandidaat peab tõendama oma eesti keele oskust.

“Praktiline vajadus kõnealuse sätte järele puudub,” kirjutasid algatajad seletuskirjas. Nad lisasid, et keeleoskuse tõendamise nõude väljajätmine vastab ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste sättele.

Eelnõu kaitsnud peaminister Mart Laar ning välisminister Toomas-Hendrik Ilves viitasid mitmes esinemises, et sätte väljajätmine aitab kaasa OSCE missiooni lahkumisele Eestist. See omakorda mõjub soodsalt meie taotlustele saada NATO ja Euroopa Liidu liikmeks.

Eelnõu tekitas ägeda arutelu nii ühiskonnas tervikuna kui poliitikute seas. Isamaaliidu parlamendisaadik Vardo Rumessen nõudis erakonna esimehe, peaminister Mart Laari tagasiastumist. Isamaaliidu fraktsioon seda nõuet ei toetanud.

Samalaadse nõude esitas Isamaaliidu Rahvuslaste Ühenduse liige Jaanika Kressa.