Komisjonis toimunud arutelu tulemusel leiti, et rahvastiku ja eluruumide loenduse läbiviimine registripõhiselt ei ole mõistlik, kuna registrite kaudu ei saa inimeste kohta teada tõeseid baasandmeid ning mitmetes olulistes andmetes tekivad metoodika valiku tõttu hälbed.

"Probleemkomisjon leiab, et rahva ja eluruumide loenduse korraldamisel on oluliseks lähtepunktiks loenduse meetodi valik ning selle puhul on oluline jälgida, kui hästi kogub meetod vajalikke andmeid," sõnas komisjoni esimees Siret Kotka. Seetõttu palub komisjon valitsusel pöörata tähelepanu registripõhise loendusmeetodi puudustele ning kaaluda võimalust kombineeritud loendusmeetodi kasutamiseks 2020. aasta rahva ja eluruumi loenduse läbiviimisel.

Samuti soovib rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjon valitsuselt teada, kes on probleemkomisjoni peamine kontakt täitevvõimu tasemel. Ka palutakse infot, millised on ministeeriumide rollid ja ülesanded rahvastikukriisi ületamiseks ning kuidas ministeeriumid oma tööplaanides neid rolle kajastavad. "Täna meil puudub kontakt valitsuses ja ministeeriumides, kelle poole rahvastikukriisi lahendamise teemadel pöörduda," selgitas Kotka.

Rahvastikukriisi lahendamiseks moodustatud riigikogu probleemkomisjon arutas 2020. aasta registripõhise rahva ja eluruumide loenduse ning selle ettevalmistamisega seotud küsimusi kahel komisjoni istungil, kus saadi ülevaade statistikaameti ja Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti demograafia keskuse esindajate seisukohtadest.