Mis oli teie jaoks lõppeva parlamendi-hooaja kõige olulisem sündmus?

Eks vormilt on seda valitsusvahetus. Kuid sisult kõige olulisem sündmus on riigikogu tööst väljapool. See on Vene-Ukraina sõda, mis on muutnud maailma, milles elame. Küsimus on, kas riigikogu on suutnud seda muutunud maailma mõtestada ja teinud vajalikke korrektiive meie jooksvas poliitikas? Vajame seda arutelu ning see saab alguse avameelsetest hinnangutest juhtunule ning olukorrale. IRL on teinud riigikaitse vallas omapoolse ettepanekute paketi. Kuid see pole kitsalt sõjalise julgeoleku küsimus. Panime muuhulgas ette ka probleemkomisjoni moodustamise venekeelse meediaruumi asjus. See kahjuks ei leidnud riigikogu enamuse toetust.  

Teine keskne mõjutegur Eesti tuleviku jaoks on majandusseisak. Ka siin vajame avameelset arutelu, miks asjad nii on ja mida tuleb ette võtta. Sõna "seisak" käib läbi üsna paljude ettevõtjate suust. Nii julgeoleku- kui majanduspoliitikas ei tohi me lubada hoiakut, et „äkki läheb mööda“. Peame muutunud keskkonnas olema valmis ise muutusi esile kutsuma.

Milline on Eesti rahvale parim otsus, mida vastu võtsite?

Parimad otsused on need, mis inimeste sissetulekuid kasvatavad ja majanduskasvu soosivad. Kahtlemata on sel nädalal tehtud lapsetoetuste tõus praktiline samm lastega perede toimetuleku parandamiseks.

Milline on Eesti rahvale halvim otsus, mis vastu võeti?

Halvim otsus on tegelikult veel noatera peal ja IRL on seda nüüd blokeerima asunud. Valitsus on praegu esitanud menetlusse vanemapensioni vähendamise seaduse ja selle läbisurumine oleks kindlasti kogu selle parlamendi koosseisu kõige lollim samm. Halb on see, kui riik käitub sõnamurdlikult. Selle seaduse puhul väidab valitsus, et selle mõju on väike, sest puudutab vaid väikest hulka inimesi. Tegelikult on neid inimesi 226 000. Kui riik on sõna andnud, et vanemapension järgmise aasta algusest tuleb, siis on ebaaus seda sõna murda. Seetõttu tegi IRL maratonistungi sel nädalal. Ega me ei jäta oma jonni ka siis kui ees on erakorraline istung juuni lõpus. Loodan, et valitsusliidul tuleb aru pähe ja nad ei loo sõnamurdmise pretsedenti.

Kes on riigikogu lõppeva hooaja häbiplekk?

Kõige kehvem tunne on nende avalduste pärast, mida tehti seoses Ukraina kriisiga ja mille mõte oli vastanduda Eesti riigi seisukohtadele või seada kahtluse alla Ukraina vastast agressiooni. Vene agressioon Ukrainas ja sellele reageerimine ning Eesti julgeolek on ühendatud anumad. Välis- ja julgeolekupoliitika peaksid olema väikeriigi jaoks suurtes asjades konsensuse koht. See on meie ellujäämise küsimus.


Kas teie erakond ja RK tervikuna on viimase aastaga astunud
inimestele lähemale ning kas inimesed mõistavad RKd nüüd paremini?

Ees seisavad 2015 aasta riigikogu valimised ja hästi tähtis on, et erakondade programmid ei oleks ümmargune jutt, vaid praktilised plaanid Eesti lähiaastate elu jaoks. IRL on oma keskse ülesandena käivitanud 2015 valimiskava koostamise ja selle üheks lähtekohaks on, et seda tehakse koos vastavate eluvaldkondade ekspertidega.
 
Pärast valitsuse vahetust opositsioonipingis üllatab mind praeguse valitsusliidu julgus mitte isegi imiteerida kaasamist. Üks asi on seda loosungina lubada, teine asi on teha seda reaalsete otsuste puhul. Maksuseaduste läbisurumisel pidi kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts nentima, et see on viimase kümne aasta kõige halvem näide ettevõtjate arvamusest ülesõitmisest. Puuetega inimeste organisatsioonid pidid tegema 24 tundi enne töövõimereformi seaduse menetlemist riigikogus pöördumise, et eelnõu kui nende seisukohti mittearvestav tagasi lükata. Kummaline oli vaadata valitsusliidu esindajate kommentaare stiilis, et te olete meile kallid ja me kaasama teid kindlasti, kuid hiljem.