Küsitluses osalenud 20.305 vastanust arvasid 54 protsenti, et kuriteole peab järgnema vanglakaristus, 29 protsenti, et kurjategijat võiks karistada ühiskondlikult kasuliku tööga, kaheksa protsenti, et parim karistus on kriminaalhooldus, ja vaid kuus protsenti pooldas rahatrahvide määramist.

Justiitsministeeriumi kriminaalhoolduse talituse juhataja Rait Kuuse hinnangul olid küsimuse tulemused etteaimatavad, sest vangistuse nõudmine on inimestele kõige lihtsam ja arusaadavam.

“Samal ajal on rõõmustav, et üldkasulik töö kui karistus on positiivse vastukaja leidnud, kuigi seda on rakendatud alates eelmise aasta septembrist vaid umbes 40 korral,” ütles Kuuse.

Küsitlus viidi läbi justiits- ja siseministeeriumi, politseiameti, MTÜ Eesti Naabrivalve, ajalehe Postimees, Korteriühistute Liidu kodulehe ning internetiportaalide Delfi.ee ja Everyday.com vahendusel.