Hiljaaegu avalikuks saanud Reformierakonna ja Res Publica salapakt sätestas, et Siim Kallasest saab eurovolinik, peaminister Juhan Parts saab selle tehingu eest aga ühinenud paremerakondade juhi koha. Ent nüüdseks on olukord muutunud: Res Publica on oma maine põhja lasknud ning oravad ei ole kaotajatega ühteheitmisest enam huvitatud.

Tekkinud vastasseis mängib hiljaaegu kukutatud Tallinna linnapeale ning praegusele opositsioonipoliitikule Edgar Savisaarele kätte hiilgavad võimalused.

Savisaar ning tema praegune põhivõitluskaaslane Ain Seppik teavad hästi Res Publica radikaalide poolt oravaparteile nimetatud ultimaatumikuupäeva, 21. novembrit. Selleks päevaks peab Reformierakond oma partneritele midagi ütlema, kirjutab Eesti Päevaleht. Teades Reformierakonna leigust ühinemise vastu, näeb Savisaar siin võimalust, et lüüa mõra paremerakondade vahele.

„Malenuppude liigutamist ning seisude segamist oskab Savisaar hiilgavalt,” kirjutab ajaleht. „Ta ei peagi ise palju tegema — riid annab talle vabad käed ning mitmeid võimalusi.”

Allakäinud Res Publicaga ühteheitmise vastu on kõige aktiivsemalt endine majandusminister Meelis Atonen ja välisminister Kristiina Ojuland.

“Kui ma kurameerin naisega, kelle puhul tuleb hiljem välja, et tegemist on narkomaaniga, kas ma pean siis temaga kokku jääma?” küsis Atonen. “Praegustel tingimustel ühinemine on välistatud.”

Parts aga kibeles teisipäeval oma parteivelledele seletama, miks ühinemine nii ladusalt ei lähe nagu kokkulepe ette näeb. “Kuna liikvele olid läinud kohati pahatahtlikud kuulujutud, otsustasin täielikult avalikustada, milline on olnud minu ja Siim Kallase esialgne visioon paremjõudude ühinemisel tekkivast erakonnast,” kirjutas Parts. “Usun, et lähipäevad näitavad, kas selline oluline samm Eesti poliitikas saab reaalsemaks või ei.”