Parek: Eesti ei ole KGB rolli üle arutlemiseks valmis

Endise siseministri Lagle Pareki arvates ei ole Eesti ühiskond veel valmis arutama KGB rolli pärast Eesti iseseisvuse taastamist - temaatika on sedavõrd lai ja paljud inimesed on olnud selle asutusega seotud.

Lagle Parek sai siseministriks 1992. aastal, kaitsepolitseiamet asutati 1993. Varem oli kaitsepolitsei asemel üks osakond, meenutas Parek "Aktuaalsele kaamerale", vahendab ERR Uudised.

"Eesti tegi kohe valiku, et KGB inimesed ei saanud töötada riigiametites, aga need olid tehnilised töötajad, kes jäid. Ma nii hästi mäletan, kuidas me seda Jüri Pihliga (kaitsepolitseiameti peadirektor aastatel 1993-2003 - toim) arutasime. Ei olnud kedagi, kes oleks seda tehnikat vallanud," rääkis Parek.

Tema sõnul on aga küsimus inimeste seotusest KGBga hoopis laiem teema. Inimestel, kes otseselt KGBs ei töötanud, võis olla tugev side selle organisatsiooniga.

Pareki hinnangul oleks võinud saata endised KGBlased kapost minema siis, kui uus põlvkond peale kasvas.