"Pärast peksu minnakse kasukapoest läbi ja juhtum on lahendatud"

Naiste kriisikodu juhi Inga Mikiveri sõnul on vägivaldset suhet kõige raskem lõpetada naistel, keda nende mehed n-ö kuldse lõa otsas hoiavad.

"Meile helistas Tallinna lähedalt heast elurajoonist mees, kes oli šokis, sest sai teada, et tema paarismajanaaber, kellega oli viis aastat kõrvuti elanud, peksab kodus naist. Ja tema polnud mitte midagi märganud!" räägib Mikiver ajalehele Pealinn. "Soovitasin naist nõustamisele meelitada, kuid naaber arvas, et see on mõttetu – pärast peksu minnakse kulla- või kasukapoest läbi ja juhtum on lahendatud."

Naiste kriisikodus käib nõustamisel hulk 30ndates eluaastates naisi, kes kunagi pärast gümnaasiumi lõpetamist loobusid edasiõppimisest ja hoopis abiellusid varaka mehega. "18-20-aastaselt olid nad väga ilusad, käisid missivõistlustel, said ärimehe naiseks," räägib Mikiver, "nüüd on viisteist aastat mööda läinud, kodune terror süvenenud, aga naisel on väga raske kodust ära tulla, sest haridust tal ei ole ja tasuvat tööd leida on peaaegu võimatu."

Glamuuri nimel valmis peksu kannatama

Kodust lahkudes saaks glamuurse eluga harjunud naise elujärg hirmsa paugu, nendib Mikiver. "Meile nõustusele tulles on nad täielikus šokis. Üks ütles, et issand, ma pean nüüd hakkama ühistranspordiga sõitma. Teine ahastas, et peab kolima ema juurde Lasnamäe kolmetoalisesse korterisse. Nad on harjunud elama mitmekorruselises eramajas, sõitma uhkete autodega."

Mikiver soovitab tüdrukutele omandada enne suhtesse astumist haridus ja elukutse. "Materiaalne sõltumatus on see, mis aitab väljuda vägivaldsest suhtest, kui kunagi peaks sellisesse olukorda sattuma," nendib ta.

Perevägivald puudutab igal juhul ka lapsi, isegi kui nemad tuupi ei saa. "Isad mõnitavad laste kuuldes ema," räägib Mikiver. "Kasutatakse uskumatuid sõnu: ema on lits, tuli viis minutit hiljem poest, küllap käis nurga taga keppimas. Kui vägivaldses peres on lapsed, peaks naine võtma jalad selga ja panema mehe juurest nii kiiresti minema kui võimalik, et mitte lapsi moraalselt sandistada."

Peretüli ja perevägivald on eri asjad

Mikiver lükkab ümber müüdi, nagu oleks perevägivald alati kahepoolne ning et kui naine kodus tuupi sai, ju ta siis ikka enne näägutas ja vingus nii kaua, kuni mees pidi rusikad käiku võtma. "Müüt, et naine oma pretensioonikusega ise noris keretäit, ei vasta absoluutselt tõele," ütleb Mikiver. "Enamus naisi, kes kodust vägivalda talub, on väga alandliku meelega ja ei tule kõne allagi, et nad mehele midagi vastu ütleksid."

Mikiveri sõnul ei suudeta tihtipeale teha vahet peretülil ja perevägivallal. "Peretüli on selline, kus üksteist sõimatakse ja vahel võib asi ka tõuklemiseni minna. Aga perevägivald on ühepoolne süstemaatiline võimunäitamine teise üle. Vägivaldsed mehed valivadki endale naisi, keda on võimalik allutada."

Aasta tagasi võttis justiitsministeerium viimasel hetkel seaduseelnõust välja punkti, kuhu oli plaanitud lisada naistevastase vägivalla vastu võitlemise meetmed, ning eemaldas eelnõust täielikult termini "naistevastane vägivald".