Pappi ei saagi? Pensionireformi jõustumine võib venida vaatamata usaldushääletusele

 (150)
Pensionisambad
PensionisambadFoto: Oliver Tsupsman

Pensionireformi sidumine valitsuskoalitsiooni usaldushääletusega ei taga veel seaduse jõustumist 2021. algul. Isegi siis, kui kavandatav reform on põhiseadusega kooskõlas.

Tuleval nädalal võetakse parlamendis tõenäoliselt vastu pensionireformi eelnõu, mis on aja kokkuhoiuks seotud valitsuse usaldushääletusega.

Valitsus võttis rahanduskomisjonilt üle kohustuse menetleda muudatusettepanekud ise, et eelnõu menetlemise käigus ei peaks läbi arutama kõiki pea tuhandet sisutut muudatusettepanekut, mis võiks venitada seaduse jõustumist.

Teadupoolest tahab valitsus pensionireformi jõustada järgmise aasta jaanuaris. Nõnda oleksid esimesed väljamaksed pensioni teisest sambast väljujatele juba 2021. aasta septembris, vahetult enne kohalike omavalitsuste valimisi.

Kiirem menetlus riigikogus ei ole aga valitsuse plaanile lõplik lahendus, sest kui asi peaks jõudma riigikohtuni, võib kohtumenetluse aeg ka riive puudumise korral jõustamise edasi lükata.

Nimelt peab vastuvõetud seaduse välja kuulutama president. Oletatavasti võetakse seadus parlamendis vastu 29. jaanuaril. Sellest päevast on presidendil aega neliteist päeva, et kas seadus välja kuulutada või see riigikokku menetlemiseks tagasi saata.

Juhul, kui presidendil võtab kaks nädalat, jõudmaks otsusele see parlamenti tagasi saata, võtab riigikogu seaduse päevakorda esimesel võimalusel. Antud juhul teeks president oma otsuse neljapäevasel 13. veebruaril. Kuna riigikogus reedesel päeval täiskogu istungeid ei ole, avaneks esimene võimalus alles 17. veebruaril.

Seotud lood:

Kui riigikogu peaks kohe seaduse taas muutmata kujul vastu võtma, jääb presidendil taaskord kaks nädalat otsustamiseks. Seekord on kaks varianti: kas kuulutada seadus välja või teha riigikohtule motiveeritud taotluse vormis ettepanek tunnistada seadus põhiseadusvastaseks.

Aegavõtvaima stsenaariumi korral jõuaks see taotlus riigikohtuni 3. märtsiks.

Riigikohtul on seaduse järgi sellise kaebuse lahendamiseks üldjuhul aega neli kuud, aga asja olulisus ja keerukus võib tingida vajaduse seda aega pikendada. See oleneks paljudest asjaoludest, näiteks kaebuse sisust ja kaebuse esitamise ajast.

Säärane näide on eelmisest aastast, kui president taotles 29. mail vastu võetud kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. President tegi taotluse riigikohtule 14. juunil ja kohus langetas otsuse alles viis kuud hiljem, 19. detsembril.

Kohus tunnistas sel korral seaduse põhiseaduse vastaseks ja see saadeti tagasi parlamenti.

Küll aga tuleb reaalsuses arvestada sellega, et tõenäoliselt ei võta riigikohus tervet aastat, et seda menetleda, ja põhiseadusliku riive puudumise korral tuleb presidendil seadus välja kuulutada pigem selle aasta sees.

Kui see peaks ka nihkuma järgmisse aastasse, siis pensionireformi kohaselt saaks avaldusi teisest sambast välja astumiseks esitada märtsini, mis tähendab, et väljamaksete periood algab endiselt septembris, nagu eelnõu ette näeb.

Väljakuulutatud seadus hakkab kehtima kümnendal päeval peale riigiteatajas avaldamist.

Kui aga riigikohus leiaks, et pensionireform on põhiseadusega, saadetakse see tagasi seaduse algatajate kätte parandamiseks. Ka seda varianti ei saa välistada, sest õiguskantslergi on pensionireformil hulga õiguslikke vigu leidnud.