“Tragöödia epiloog kujuneb ilmselt väga pikaks ja valuliseks,” kirjutas Postimees juhtkirjas. Ajaleht lisas samas, et ligi tuhande inimese pantvangist vabastamise operatsiooni mineeritud Moskva teatrihoones olnuks raske ette kujutada ilma erivahendeid kasutamata.

“Kuid viimaste tagajärjed, mille täit ulatust pole veel võimalik hinnata, võivad viidata sellele, et Vene eriteenistused ei suutnud kasutatud gaasi mõju adekvaatselt hinnata,” kirjutas ajaleht. “Olukorda halvendavad veelgi Vene võimude salatsemine, kannatanuid abistavate arstide ja nende omaste teadmatuses hoidmine ning ebamäärased avaldused.”

Eesti Päevaleht hindas juhtkirjas Venemaa võimude kõnelusi Moskva teatrihoones ligi tuhat pantvangi võtnud tšetšeeni terroristidega anekdootlikuks.

“Irina Hakamada, Grigori Javlinski, Jevgeni Primakovi ega ka Alla Pugatšova visiidid hoonesse ei avanud uksi ega toonud vabadusse rohkem kui vaid paarkümmend pantvangi. Pantvangivõtjate nõue oli ühene: kas rahu Kaukaasias või veresaun Moskvas,” kirjutas ajaleht.

Ajaleht märkis, et Venemaa pikaleveninud sõda Tšetšeenias on väljumas kontrolli alt, kuna nii kaukaaslased kui ka venelased vastavad julmusele julmusega ja terrorile terroriga.

“Pea kõik pantvangid, kes hukkusid, said surma Vene eriteenistuste süül. Terroristid ei jõudnud veel pantvange tapma hakata, kuigi ilmselt ei oleks nad veretööst kaua hoidunud,” kirjutas Eesti Päevaleht.

SL Õhtuleht nimetas pantvangidraama lahendust Venemaale, venelastele ja president Vladimir Putinile ühtlasi nii kaotuseks kui ka võiduks.

“Ühest hinnangut pole võimalik anda, sest hukkunute arv on selleks masendavalt suur,” kirjutas ajaleht juhtkirjas. Samas mõistis ajaleht üheselt hukka igasugused terrorismiaktid.

“Terroristid on elajad. Just nii me nimetame Moskvas toimunud terroriteo korraldajaid ja läbiviijaid,” kirjutas SL Õhtuleht.