Pankrotihaldur loobus enam kui kolme miljoni eurose nõude esitamisest
Selle loo keskmes on küsimus, miks otsustas pankrotihaldur Veli Kraavi loobuda üle 3,5 miljoni euro suurusest tsiviilhagist Anders Tsahkna vastu. Nimelt on Kraavi pankrotihaldurina kriminaalprotsessil kannatanu ehk pankrotti läinud ettevõtte OÜ Sillen Konsultatsioonid esindaja.
“Paratamatult tekib küsimus, kas ta (Kraavi - K.A.) üritab Tsahknat reaalselt kohtu alt päästa ja on valinud teda toetava hoiaku,“ viitas vandeadvokaat Janno Kuusk.
“Mingit reaalse raha saamise võimalust polnud, oli üksnes võimalus kulutada asjatult pankrotivara ning vähendada võlausaldajate võimalusi oma nõuete rahuldamiseks,” vastab süüdistusele Kraavi.
Aga esmalt kohtuasjast. Tegemist on saagaga, kus kunagi omavahel haiglaäri ajanud inimesed tülli läksid ning seejärel hakkasid teineteise suhtes näpuga näitama. Kaduma läks usaldus ja hulk raha. Lühidalt: 2012. aastal toimus Hiiu ravikeskuse omandivaidlus, milles Anders Tsahkna süüdistas oma seniseid äripartnereid ja haigla töötajaid haigla üle võtmises. Üks Tsahkna äripartner oli OÜ Sillen Konsultatsioonid juhatuse esimees Leho Tamvere ja teine juhatuse liige Kaidi Alasi, praegune Kaidi Vainola. Viimane väitis omakorda, et mingit üle võtmist ei toimunud, tema üritas haiglat päästa olukorras, kus Tsahkna juhitud Sillen Konsultatsioonid tüüris maksujõuetuse poole ja ehitusjärgus haigla oleks kinni pandud.
Haigla toonane juht Leho Tamvere tunnistas hiljem politseile ise üles, kuidas Tsahkna hakkas kättemaksuks teda manipuleerima ja Tamvere kaudu looma tagantjärele fiktiivseid nõudeid, et haigla tagasi oma valdusesse võtta. „Lihtsustatult öeldes soovis Anders Tsahkna nende dokumentidega saavutada olukorra, kus Sillen oleks uuesti tema või temaga seotud isikute kontrolli all ehk need dokumendid olid vahend selleks. Mind kasutas ta selles olukorras ära. Kindlasti võin aga öelda, et kui ma teadnuks, et need dokumendid toovad kaasa kriminaalmenetluse ning kellelegi kahju tekitamise, ma selliseid dokumente ei allkirjastanuks,“ on Tamvere öelnud oma varasemas tunnistuses, millele nüüd rajanevad ka Tsahkna vastased süüdistused.
“Süüdistuse järgi tekitati kokku kahe fiktiivse nõudega vaidluse keskmes olnud OÜ Sillen Konsultatsioonid vastu Tsahkna enda poolt ca 3,5 miljoni euro suurune sisutühi ja alusetu nõue. Selle tulemusena läks Sillen Konsultatsioonid pankrotti ja on tänaseni pankrotiprotsessis, kahest nõudest üks on tänaseni maakohtus eraldi protsessis menetluses,” rääkis vandeadvokaat Janno Kuusk, kes esindab Sillen Konsultatsioonide pankrotiprotsessis selle omanikfirmat Hingehoid OÜ.
Äritüli päädis sellega, et haigla omanikfirma saadeti sunnitud pankrotti ning kõik kolm osapoolt läksid kohtu alla. Tsahknat süüdistati usalduse kuritarvitamisele kihutamises ja suures ulatuses omastamisele kaasa aitamises. Tamveret süüdistati Tsahkna juhtnööride järgi usalduse kuritarvitamises ja võlgniku varalise seisundi teadvas kohustustevastases kahjustamises, millega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine, ja Vainolat sellele kaasa aitamises.
2017. aasta lõpus kohtuasi aga ootamatult seiskus, sest Tsahkna vastu oli samal suvel algatatud juba uus süüasi seoses sooduskelmusega Keila hooldushaigla renoveerimisel. Kuna uue kriminaalasja paragrahv oli eelmisest kangem, otsustas prokurör Tsahkna osas menetluse ebaotstarbekuse tõttu lõpetada. Tamvere ja Vainola osas lõpetati menetlus oportuniteediga. Kui viimase kahe osas oli sellega kohtuprotsess lõplikult läbi, siis Tsahkna jäi ootama kohtuprotsessi uues, sooduskelmuse asjas.
2019. aastal toimus Tsahkna protsessis aga järgmine kannapööre. Sooduskelmuse kriminaalasi Tsahkna vastu lõpetati, sest süütõendeid ei leitud. See omakorda tähendas, et taaselustati kord juba lõpetatud 2017. aasta Tsahkna-Tamvere-Vainola äritüli puudutav kriminaalasi. Seekord aga ainult Tsahkna suhtes. Tamvere ja Vainola suhtes oli kohus prokuröri ettepanekul süüasja ju otstarbekuse kaalutlustel lõpetanud.
Niisiis, kogu saaga algab otsast peale. Möödunud aasta septembris toimuski Harju maakohtus kohtunik Ingrid Kullerkanni juhtimisel eelistung Tsahkna üle.
Kuigi Tsahkna kaitsja üritas aegumisele viidates nõuda kriminaalmenetluse lõpetamist, siis prokurör ja kohus sellega ei nõustunud. Eelistungil arutati ka, mis saab kriminaalasja juures olnud kannatanu ehk Sillen Konsultatsioonide tsiviilhagist, mis jäi läbi vaatamata, kui kriminaalmenetlus esimest korda ehk 2017. aastal lõpetati. “Kohus lähtub sellest, kas tsiviilhagi on lisaks või ei. Ma eeldan, et prokuratuur suhtleb hagejaga ja analüüsitakse läbi võimalikud aegumised jms., kas on põhjust uuesti tsiviilhagi lisada või mitte, siis kohus saab otsustada kohtu alla andmise ja tsiviilhagi menetlusse võtmise,” ütles kohtunik toona.
Kohtunik Kullerkann määras istungi ajaks 12. veebruari, kuid tsiviilhagi seal enam ei arutata. Nimelt selgus vandeadvokaat Janno Kuuse sõnul eelistungitel üllatuslikult, et Sillen Konsultatsioone esindav vandeadvokaat ja pankrotihaldur Veli Kraavi on loobunud Tsahkna vastu esitamast kuni 3,5 miljoni euro suurust tsiviilhagi. Lisaks avaldas Kraavi kohtus arvamust, et kogu Tsahkna vastane kriminaalasi tuleks mõistliku menetlustähtaja möödumise tõttu lõpetada.
Kuid nagu Janno Kuusk rõhutas, siis kogu kriminaalasi põhinebki nendel fiktiivsetel nõuetel, mille loomisele kihutamises Tsahknat süüdistatakse. Kuuse sõnul võiks ainuüksi seetõttu eeldada, et nende nõuete rahuldamise osas on perspektiiv, sest prokurör niisama kohtusse ei läheks. "Perspektiivi realiseerumine oleks võinud tuua Anders Tsahknalt aga Sillen Konsultatsioonid pankrotipessa mitu miljonit eurot," viitas Kuusk. "Nüüd on aga juhtunud olukord, kus pankrotihaldur loobub enne otsustavaid istungeid süüdistuse vundamendiks olevast tsiviilhagist, mille puhul tekib paratamatult küsimus, kas ta üritab Tsahknat reaalselt kohtu alt päästa ja on valinud teda toetava hoiaku," lisas Kuusk.
Kommenteerides teemat, kinnitas Veli Kraavi, et on esitanud pankrotitoimkonna heakskiidul mitmeid hagisid eesmärgiga pankrotivara suurendada ja sellesisuline töö vältab juba pikka aega. Kraavi viitas, et samas on pankrotitoimkond vältinud põhjendamatuid kulutusi, samuti õiguslikult perspektiivituid vaidlusi. “Antud kriminaalasja puhul on sisuliselt kõik algsed süüdistuse episoodid ära langenud. See välistas esialgse tsiviilhagi muutmata kujul taasesitamise,” põhjendas Kraavi 3,5 miljoni suuruse tsiviilhagi taasesitamata jätmist. “Lisaks kõigile muudele asjaoludele, mis muudavad alles jäänud episoodi osas hagi perspektiivituks, oleks võimalik tsiviilhagi olnud aegunud, mis välistab selle rahuldamise. Mingit reaalse raha saamise võimalust polnud, oli üksnes võimalus kulutada asjatult pankrotivara ning vähendada võlausaldajate võimalusi oma nõuete rahuldamiseks,” lisas Kraavi.
"See väide ei vasta tõele. Kui kõik episoodid oleksid ära langenud, siis ei saaks olla ka kriminaalasja ja Tsahkna ei saaks olla ju kohtu all. Ometigi menetletakse tema süüdistusi täna kohtus," lausus Kuusk. Ka on Kuuse sõnul arusaamatu pankrotihalduri väide mõttetutest kulutustest, kuivõrd Sillen pole kunagi tsiviilhagiga seonduvalt mingit kulu kandnud. "Nimelt on kõik selle tsiviilhagiga seonduvad kulud kandnud OÜ Hingehoid, kes oli jätkuvalt nõus ka seda tegema. Pankrotihaldur Kraavi aga võttis volituse esindajalt tagasi ja ise loobus OÜ Hingehoid rahalise ressursi kasutamisest tsiviilhagi esitamiseks. Aegumine saab aga kõne alla tulla just nüüd tänu sellele, et haldur tsiviilhagi esitamata jättis," nentis Kuusk.
Veli Kraavi soovitas tutvuda möödunud aasta mais jõustunud Tallinna ringkonnakohtu otsusega, millest nähtub, et Sillen Konsultatsioonide kohustused (millele Tsahkna kriminaalasjas viidatakse) on kehtivad ning õiguspärased. “See lahend ei ole vaidlustatav ning on läbinud kohtuliku kontrolli kõigis kohtuastmetes. Otsuse valguses ei saa rääkida perspektiivikatest nõuetest Tsahkna vastu,” põhjendas Kraavi.
Kraavi viitab hagile, kus OÜ Vangent Assets esitas Maakohtule OÜ Hingehoid, Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus ja OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) vastu hagi, milles palus tunnustada pankrotivõlgniku pankrotimenetluses oma nõuet 5 169 106 eurot 74 senti tähtaegselt esitatud pandiga tagamata nõudena. Maakohus tunnustas Vangent Assetsi nõuet.
"See ei ole tõsi, esiteks käib vähemalt ühe nõude osas (summas u kaks miljonit eurot), mis on ka süüdistuse objektiks, jätkuvalt kohtumenetlus ja alles maakohtus ehk esimeses kohtuastmes. Teiseks ei oma tsiviilasjas tehtud otsus kriminaalasjas määravat jõudu ja Kraavi teab seda väga hästi," lausus Kuusk.
Pankrotiseadus ütleb, et pankrotihalduri ülesanne on tagada pankrotimenetluses võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitse ning teha kõik jõupingutused pankrotivara suurendamiseks. Kas Kraavi on eksinud ka pankrotihalduri eetika vastu? Kraavi eitab eksimusi, selgitades, et haldur peab suutma olukorda objektiivselt hinnata, vältima perspektiivituid vaidlusi ja tarbetut pankrotivara kulutamist.
“Ma avaldasin kohtule 2019 oktoobris oma arvamuse täpselt nii nagu minu hinnangul olukord oli. Väidetav kuriteo episood toimus aastal 2012, menetlust alustati 2013. Kuna 2019. aastal vahetus asjas kohtunik, siis tähendab see faktiliselt seda, et protsess algab otsast peale. Arvestades riigikohtu praktikat, on äärmiselt tõenäoline, et kriminaalasja menetlemine on kestnud ebamõistlikult kaua ning menetluses ei jõuta sisulise lahendini. Selline on minu arvamus,” ütles Kraavi, lisades, et haldurina esindab ta nii võlausaldajate kui võlgniku huve ning tema eesmärk on võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalikult suures ulatuses.
Mis kogu saagast saab, selgub sellel nädalal.
