Pank: eelarve tasakaal on kõige tähtsam

Eesti Pank toetab valitsuse eesmärki koostada 2009. aastaks vähemalt tasakaalus olev eelarve. Teiste valimislubaduste täitmist võib keskpanga hinnangul edasi lükata.

Käesoleva aasta suvel on väliskeskkond kevadega võrreldes muutunud heitlikumaks. Kui 2008. aasta alguses kasvas Eesti peamiste kaubanduspartnerite majandus veel suhteliselt kiiresti, siis teises kvartalis aeglustus kasv märgatavalt ning euroala majandus isegi kahanes 0,2 protsenti, teatas Eesti Pank.

Toormehinnad, mis on viimase kuu jooksul küll mõnevõrra langenud, hoiavad inflatsiooni kõrgena kõikjal maailmas. Ilmselt jääb väliskeskkond ka lähitulevikus heitlikuks ning aasta teisel poolel olulist paranemist oodata ei ole.

Eesti majandus on pärast väga kiire sisenõudluse kasvu perioodi kohandumas, millega kaasneb kasvu aeglustumine. Eesti Panga kevadprognoosi valguses võib öelda, et majandus areneb sisenõudluse, eeskätt investeeringute kasvu kiirema kahanemise stsenaariumi järgi. Majanduse reaalkasv võib käesoleval aastal seetõttu jääda negatiivseks, kuid samas kaasneb sellega ka mitme riski — laenumahu kiire kasvu, jooksevkonto puudujäägi ja inflatsiooni — taandumine. Eesti ekspordisektor on seni rahuldavalt hakkama saanud.

Majanduskasvu taastumist ootame 2009. aastal. Selleks aga tuleks ressursse ümber paigutada, et ekspordivõimekust veelgi tugevdada. Samuti peab tööturg muutunud majandusoludele kiiresti reageerima.

Majanduse jahtumine on vähendanud sisemajandusest lähtuvat hinnasurvet ning välistasakaal on hakanud paranema. Jooksevkonto puudujääk on tuntavalt vähenenud ning kaubandusdefitsiit kahanenud. Siiski peab üle 10 protsendi küündiva jooksevkonto puudujäägi ja inflatsiooni alanemine eelolevatel kuudel jätkuma. Siseturule orienteeritud ettevõtjad peaksid oma otsuseid muutuvate oludega veelgi rohkem kohandama. Eesti Panga hinnangul tuleks palkade ja teenusehindade määramisel kindlasti vältida indekseerimist.

Rahandusministeeriumi augustikuine prognoos on hea alus riigieelarve koostamiseks. Samas on selle prognoosi kohaselt eelarvetulude kasvutempo pikaajalise keskmise lähedal. Eesti Panga arvates tuleb valmis olla oodatust kehvemaks tulude laekumiseks. Samuti tuleb riigil kriitiliselt üle vaadata kulutuste plaanid pikemas perspektiivis.

Eesti Pank toetab valitsuse eesmärki koostada 2009. aastaks vähemalt tasakaalus olev eelarve. Arvestades rahandusministeeriumi prognoosi ja hetke majandusolukorrast tulenevaid riske saab see olla järgmiseks aastaks ainuvõimalik eesmärk. Eesti Panga hinnangul tuleks eelarvetasakaalu eelistada teistele valimislubadustele ning viimaste täitmist pigem edasi lükata. Tulude-kulude tasakaalus hoidmine on maailmamajanduse ebakindlate väljavaadete juures mõistlik kompromiss, mis loob hea aluse üleminekuks jätkusuutlikule kulude kasvu tempole ja jätab ühtlasi otsustamisruumi ootamatuste puhuks.

Valitsus on Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu Nõukogule saadetud konvergentsiprogrammis kinnitanud, et eelarve peab olema keskmises perspektiivis ülejäägis. Seda on vaja nii rahvastiku vananemisega seotud kulude, väliskeskkonnast tulenevate ootamatuste, Eesti majanduse rahvusvahelise usaldusväärsuse kui ka julgeoleku kaalutlustel.

Eesti Panga hinnangul tuleks edasise eelarvepoliitika kujundamisel ülejäägi eesmärki täpsustada ning selle eesmärgiga iga-aastase riigieelarve koostamise käigus arvestada.

Pank avaldab oma sügisprognoosi 22. oktoobril 2008.