Pangad värbavad vanemate kaudu klientideks juba väikesi lapsi
„Tere, kas ma räägin Martiniga?” – „Ei, ma olen tema isa,” vastab 2,5-aastase poja lapsevanem SEB panga töötajale, kes soovib äsja rääkima õppinud väikelapsele telefonitsi juba personaalset kindlustuspakkumist teha. Samal õhtul helistab investeerimisnõustaja ka Martini emale, keda meelitatakse samamoodi lapsele kogumiskontot tegema. Kuigi esmalt ajab selline pöördumine vanemaid naerma, paluvad nad rahakogumiseks mõeldud pakkumise enda meilile saata, sest väike Martin siiski veel peres rahaasjadega ei tegele.
Meelitatakse intressiga
SEB kiitis ka ise hiljuti avaldatud pressiteates, et üha noorematele lastele hakatakse koguma nn hariduspuhvrit – lastekindlustus tehakse keskmiselt juba 3,5-aastaselt. Mainimata jäetakse aga see, et ka pakkumisi hakatakse tegema järjest väiksematele.
Lühidalt kokku võttes kujutab lastekindlustus endast võimalust eraldi kontole raha koguda ja annab elukindlustuskaitse ka lapsevanemale, nii et juhul kui vanem kindlustusperioodi kestel sureb, saab laps rahasumma lepingu lõppedes ikkagi kätte. Kasvuportfellis Juunior kogutakse raha investeerimisfondidega, mis tähendab investeerimisriski, kuid see pakub võimalust teenida suuremat tulu. Samuti peibutatakse SEB-s garanteeritud 2,5-protsendise intressiga, mis on praeguseid nullile lähenevaid tavalisi hoiuseintresse arvesse võttes vägagi meelitav pakkumine.
Piltlikult öeldes otse sünnitusmajast lapse panga kliendiks värbamises ei ole küll midagi seadusvastast, lausa vastupidi – sellega on ju võimalik kindlustada lapse täiskasvanuks saamise esimesed sammud või isegi katta ülikooliõpingud. Ent pangatöötajate suhtlemisviisist on näha, kui meeleheitlikult ja noort ema-isa mõjutavaid vahendeid kasutusele võttes lepingule alla kirjutamist soovitakse. Pank saab sellega juurde järjekordse kliendi, kes on juba maast madalast harjunud ühe kindla panga logo heaks pidama.
Pangal aga on hoiuste kasvades võimalik raha lihtsamalt välja anda ja ümber paigutada. Lapsevanem ei pea olema igakuiseid sissemakseid tehes sama panga klient, neid on võimalik teha kodupangast ja teenustasuta.
Järjest rohkem lepinguid
Nii Swedbank kui ka SEB kinnitavad, et kui kriisi ajal vähenes selliste lepingute sõlmimise arv märgatavalt, siis viimastel aastatel on see jälle tõusuteel. Swedbanki Koolifond+ või muude just lastele mõeldud kogumisviiside lepinguid on sõlmitud 20 000 korral, üle poole neist investeerimisriskiga. SEB pressiesindaja Evelin Allase sõnul on lastekindlustuste arv suurenenud eelmise aastaga võrreldes 15 protsenti. „Näha on hetkel tendentsi, et vanemad soovivad garanteeritud intressiga toodet ega soovita võtta riski,” ütles Allas.
Swedbanki eraisikute arveldus- ja investeerimistoodete osakonna spetsialisti Ivar Raavi sõnul ei saa kogumislepingu tegemist arvelduskontole kogumisega hästi asendada, sest viimasena öeldu kahjuks räägib puuduv intress ja ka eesmärgist kinnipidamine on raskendatud. „Raskel ajal võetakse lastele kogutud raha kasutusele igapäevakulude katteks ja see raha kipub käest kaduma,” märkis Raav.
Ta lisas, et loo alguses näiteks toodud telefonikõnesid teeb ka Swedbank, kuid toetudes kliendi enda antud andmetele laste kohta. „Selliste pakkumiste tõttu aga leiavad aina rohkem meid ka kliendid, kes kohtumisele tulla ei taha, kuid soovivad lapsele raha koguma hakata ning teevad seda ise internetipanga kaudu,” rääkis Raav.
Kogutud raha kuivab kokku
Enn Kirsman, lastevanemate liidu juht
Oli mulgi kunagi selline kogumiskindlustus, ainult et kui kätte jõudis aeg, mil raha väljamaksmiseks läks, ehk 16 aastat pärast lepingu sõlmimist, sai selle raha eest, mida vanemad olid 16 aastat kõrvale pannud, ühe korra poes käia. Jutt käib muidugi rubla hüperinflatsiooni ajast, aga vaadates praegust majandust ja rahaga toimuvat, siis kes oskab öelda, milline on euro ja raha väärtus 15 aasta pärast? Ühtegi täielikku garantiid ei ole.
