Maja osteti korterite kaupa ning Palts maksis 116,5 ruutmeetrise elamispinna eest 50 760 krooni EVPdes. Toonase EVP-kursi järgi läks korter tegelikult maksma 6598 krooni ja 80 senti, väidab Kesknädal.

Hoones oli üheksa korterit üldpinnaga 1129, 9 ruutmeetrit. Selle eest maksti kokku 324 510 krooni EVPdes. EVPde kurss 1995. aasta septembri alguse seisuga oli 13,1 senti. See tähendab, et tegelikult maksti maja eest tervikuna ei rohkem ega vähem kui 42 000 krooni.

42 000 krooni eest saadi kätte maja, mille toonane turuväärtus oli Kesknädala hinnangul 10 kuni 11 miljonit krooni ja tänane väärtus mitte vähem kui 30 miljonit krooni. Maja vajas tol ajal ka kapitaalremonti.

15. mail 1996 otsustas üks erastajaist, Hedi Nurme müüa korteri Levicomile pealtnäha sama hinna eest, nagu ta oli selle omandanud. Tegelikult müüdi päris kroonidega, seega küll seitse-kaheksa korda kallimalt.

5. septembril 1996 otsustas oma korteri müüa ka teine erastajaist — Toomas Hendrik Ilves. Ilvest esindas selles tehingus notariaalse volikirja alusel Eerik- Niiles Kross. Ostjaks oli Markus Pedriks ning tema volitatud esindajaks selles tehingus tänane linnapea Tõnis Palts.

Kõik kirjutasid ostumüügi tehingusse samad numbrid, millega nad need korterid esmaerastamisel endale soetasid, et mitte maksta tulumaksu.

Kõik isikud, kes said enesele korterid tööandja eluruumiks arvamise ja sellele järgneva erastamise kaudu, võtsid kohustuse investeerida remontivajavatesse ruumidesse ja teha nad korda. Toomas Hendrik Ilves seda ei teinud, vaid müüs korteri lühikese aja pärast edasi.

Kõigil Levicomi kaudu eluruumi saanutel oleks pidanud olema töö- või teenistussuhe selle firmaga, väidab Kesknädal. Ei Ilvesel ega Krossil pole teada töö- ega teenistussuhet Levicomiga, Kesknädal seostas “maksmist” Paltsile praeguse linnapeakohaga.

1997. aastal telliti Tallinna linnavolikogu kantselei kontrolliosakonna poolt eksperthinnang aktsiaseltsilt AS Pindi Kinnisvara, kus paluti hinnata linnale läbi tööandja eluruumiks arvamise tekitatud kahju. Eksperthinnangus on öeldud, et kui linn oleks need korterid lihtsalt müüki pannud, siis oleks ta saanud täiendavat tulu miljonite kroonide ulatuses, kirjutab Kesknädal.

Tõnis Palts on 27. juulil Postimehele öelnud, et “Korter saadi praktiliselt turuhinnaga ja sisuliselt osteti need korterid selles majas toona Eesti Humanitaarinstituudilt” ning “suurusjärk võis kogu maja peale olla kahe-kolme miljoni krooni vahel”.

Tehingu ebaseaduslikkusest polnud ärimees Palts teadlik ning: “Oleksin ma tol ajal teadnud, et seda skeemi võib nimetada ebaseaduslikuks, poleks ma seda teinud. Praegu ma aga sellele lahendust ei näe.”

Ka linnavalitsuse konsultant Peeter-Eerik Ots tõrjub Kesknädala väiteid: “Lisaks EVP-dele maksti veel kaks miljonit krooni. See on ilmselt ebatähtis pisiasi, mis pole Kesknädalat huvitanud.” Linnapea Paltsi endaga keeldus Ots Delfit ühendamast.