“Rahakoti põhi pole lõputu. Hetkel ei ole me nii rikkad, et luua üks pärl,” põhjendas Palts Eesti Päevalehele.

Linnapea sõnul määrab poole tema seisukohast see, et tuleb väga hoolikalt kaaluda, kas linnarahvas tahab vanad puud uute vastu välja vahetada. “Vanadel puudel on omaette väärtus ning kas selle hävitamine on väärt müstilist sõna barokk?” küsis Palts.

Meer toetas Kadrioru ülemise pargi korrastamist, mille tarbeks on linn juba viis miljoni krooni eraldanud. “Võiksime teha ka selle teise pargigi nii korda, et inimestel oleks seal lihtsalt hea kasvõi paljajalu käia,” märkis Palts. “Kui Peeter I jättis oma esinduspargi korrastamise raha puudusel pooleli, siis ma ei leia, et väike Eesti suudaks seda ette võtta.”

Samas tunnistas Palts, et kui kõik abilinnapead suudavad teda ümber veenda, et barokkaed tuleb siiski kalli raha eest rajada, siis ehk muudab ta meelt.

Kadrioru pargi direktori Ain Järve sõnul ei otsustata pargi ehituses enne kahte aastat veel midagi. “Meie teeme aastate kaupa süsteemselt tööd, hoolimata eri linnapeade suhtumisest parki,” ütles Järve.

Kahe aastaga peab Järve sõnul saama selgeks, mida täpselt alumises pargis teha. Ja kuna vahepeal on uued valimised, siis tänane linnapea ei pruugi Järve arvates üldse muretseda, kust seda raha võtta.

Järve sõnas, et linnapea käes nagunii pargi saatuse üle otsustamine ei ole, kuna selle määrab linnavolikogu. “Kuid professionaalse aednikuna ennetan ma juba praegu probleemi: meil on linn täis inimestele eluohtlikke ülekasvanud puid ning kaheksa aasta pärast võib Kadrioru pargis alles olla vaid 300 puud,” sõnas Järve.

Kunstimuuseumi peadirektorit Marika Valku paneb nördima raevukas vastuseis kultuuriinimeste poolt. Valgu hinnangul saaks Kadrioru pargist teha vanalinnaga samaväärse rahateenimise koha, kuid enne oleks tarvis sellesse investeerida.

“Kõigil, kes apelleerivad puude tapatalgute peale, pole asjast õrna aimugi. Kuid ilmselt on Kaarli puiestee võitlus puude eest veel liiga valusalt hinges,” arutles Valk.

OÜ Kadrioru Park soovib taastada pargi alumise aia tema ajaloolisel, baroksel kujul, taastamiseks kuluks kaks kuni neli aastat ja 60 miljonit krooni.

Järve ütles ETAle, et keskkonnakaitsjad pole pargi alumise aia muutmise plaani vastu protesteerinud. Keskkonnaministeerium avaldas kava suhtes positiivse artikli, protesteerivad miskipärast kirjanikud, lausus Järve.

Eesti Looduskaitse Seltsi juhatuse liige ja ajakirja Loodus vastutav väljaandja Jaan Riis ütles ETAle, et keskkonnakaitsjad ei aktsepteeri Ain Järve kavasid. “Kultuuriinimesed koos looduskaitsjatega on selgelt väljendanud vastuseisu sellele plaanile. Eesti Looduskaitse Selts on kindel, et koos kultuuriinimestega suudetakse päästa Kadrioru pargi alumine aed puude mahavõtmisest, lausus Riis.

Lisaks sellele, et see pargi osa on kaitsmist väärt, on Riisi hinnangul asjal ka majanduslik pool. See on maksumaksja raha eest üks kõige ebaratsionaalsemaid kulutusi, seda kava ei saa pidada mõistuspäraseks, nentis Riis. “Pole ühtegi loogilist argumenti, et sellist ebamajanduslikku kulutust teha sellise veiderduse peale.”

Kadrioru pargi pindala on kokku 85 ha, seal on 8769 puud, alumises aias tuleks maha võtta alla 700 puu, aga aia ajaloolise välimuse taastamisel istutatakse nende asemele arvestatav kogus uusi puid, rääkis Järve.

Kahel pool kanalit hakkaks kasvama kokku 360 puud, peale nende veel 150 täies elusuuruses puud, lisaks 17.000 puud, mida hakatakse pügama 1.50-2.50 meetri vahel ning 100.000 pukspuud, millest tehakse lillpeenra kujundeid, peale selle 5000 magesõstart, selgitas Järve.