“See oleks meile väga suur kaotus,” hindab Tallinna lastehaigla juhatuse esimees Merike Martinson väljavaadet, et raviasutuse pikaajaline sponsorlussuhe riikliku Lennuliiklusteeninduse AS-iga võib katkeda. Ta lisas, et intensiivravivahendid, hingamisaparaadid ja palju muud on ostetud just neilt ja Tallinna Sadamalt saadud rahaga, kirjutas Postimees.

Lennuliiklusteeninduse AS jagab igal aastal sponsorluseks 900.000 krooni, millelt maksab ka tulumaksu. Aastast aastasse jaguneb see summa kindla skeemi järgi: kolmandiku saab Tallinna lastehaigla, teise kolmandiku korvpallikoondis Kalev ning kolmandik jagatakse ühekordsete taotlejate vahel.

Kui rahandusminister Tõnis Paltsi idee keelata vähemalt 50-protsendilise riigiosalusega äriühingutel sponsorraha jagada teoks saab, peab lastehaigla uute aparaatide ostmiseks raha mujalt leidma.

“Üks hingamisaparaat maksab täpselt 300.000 krooni ning eks need jäävad siis ostmata,” prognoosib Martinson. “Sponsorlus on meie hapnikuventiil, telefoniannetustega ei pruugi sellist summat kokku koguda. Miks ei võiks edukad riigifirmad toetada hädas olevat tervishoidu?”

Riigiettevõtete sponsorluse lauskeelamine võib aga liikuma panna fiktiivsed arved, ennustavad asjatundjad.

“Igal nõukogu istungil on laua peal pakk toetustaotlusi,” kirjeldas Lennuliiklusteeninduse AS-i nõukogu esimees Andres Uusma nõukogu koosolekut. “Kulub pool tundi vaidlemisele ja hääletamisele, kas ja keda toetada,” rääkis ta.

Seetõttu leiab Uusma, et riigiettevõtete sponsorluse keelamisel oleks mõte sees — nõukogud leiaksid rohkem mahti keskenduda oma põhitööle. Samal ajal arvab ta, et näiteks kahepoolselt kasulike reklaamilepingute sõlmimise õigus võiks riigiettevõtetele alles jääda.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen ütles teisipäeval valitsuse pressikonverentsil ajakirjanikele, et Paltsi kava sponsorlust piirata on põhimõtteliselt õige, kuid esialgu veel toores ning vajab põhjalikumat ülevaatamist.

“Riigifirmade sponsoreerimisega on tehtud teatud vigu, seega tuleb eelnõu koostades jälgida, et head ideed ei kaoks halvaga võideldes ära,” ütles Atonen.

“Arvan, et kellelgi ei teki kahtlusi, kui riigifirma toetab haiglat, ent kui Tallinna Sadam toetab näiteks poksiliitu, tekitab see küsimusi, kuna teadaolevalt pole Eesti poksisaavutused just kuigi märkimisväärsed,” tõi minister näite.

“Mulle näib, et rahandusministeerium on õigel teel, sest mingi kord tuleb kehtestada, kuid pole seda meelt, et riigifirmad ei tohiks üldse sponsoreerida,” leidis Atonen. “Näiteks spordis võiks olla kindlaks määratud, et spondeerida võib vaid alaliite, mitte klubisid. Samuti võiks rahastamisel jälgida ka spordisaavutusi.”.