Kümne aastaga on keeleõppekulude tagasimakseteks kulutatud miljoneid Eesti riigi ja Euroopa Liidu raha, märgivad arupärijad. Mida aga teha, et peale riigi loodud võimaluste tekiks soov õppida ning et neid, kes leiavad, et eesti keele õppimine pole perspektiivne, oleks vähem kui kümnendik, tahavad nad teda.

Arupärijad tsiteerivad sotsioloog Marju Lauristini, kelle väitel on võtmesõnaks reaalsed kontaktid inimeste vahel. "Igal eestlasel olgu oma koduvenelane, nagu nõukogude ajal oli igal eesti perel kodulähedane soomlane."

Keskerakondlased tahavad rahvastikuministrilt teada, millised on keeleõppe laiendamise ja arendamisega seotud arengud ning millised takistused. Samuti peab Palo ütlema, kui suureks takistuseks on kujunenud rahaline ressurss ning millised on eesti keelt õppijate soovijate rakendamisega seotud probleemid.