Palmaru otsib uut kultuuripoliitikat

Raivo Palmaru juhitav kultuuriministeerium on uutest mõtetest ja suunistest elevil. Eesmärk on toota järg 1998. aastal riigikogus heaks kiidetud Eesti riigi kultuuripoliitika põhialuste dokumendile.

“On selge, et 1998. aastal kultuuripoliitika põhialustes kirja pandud teesid ja eesmärgid on aja jooksul muutunud ja teisenenud, teisalt on aga juurde tulnud uusi probleeme,” põhjendab uuenduste vajalikkust Eesti Päevalehele ministri nõunik Ragnar Siil. “Oleme võrreldes 1998. aastaga uues situatsioonis — Eesti on saanud Euroopa Liidu liikmeks.”

Strateegilise mõtlemise tugevdamine võib viia koguni kultuuripoliitika osakonna asutamiseni. “Kuidas see idee peaks meie struktuuris realiseeruma — kas ühe spetsialistina, osakonnana, ei ole tänasel päeval veel otsustatud. Kui jõuame lõpliku otsuseni, saame ka konkursi ametikohale või -kohtadele välja kuulutada,” ütles ministeeriumi avalike suhete nõunik Ave Toots-Erelt.

Tegelikult on kultuuriministeerium juba palganud kultuuripoliitika probleemidega tegelema Tallina ülikooli kultuuriteaduskonna lektori Egge Kulboki. Tema kommentaari kultuuripoliitika asjus saada ei õnnestunud.

Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse kultuuritoimkonna esimees Maimu Berg tunnistas, et tema ja sihtasutuse juhataja Andra Veidemann kohtusid esmaspäeval Kulbokiga, kes tutvustas uute kultuuripoliitika dokumentide alal tehtavat tööd.

“Ühiskondliku Leppe Sihtasutus on huvitatud, et võetaks vastu põhjalik ja konsensusele rajatud dokument, millest oleks kultuuri arendamisel võimalik juhinduda,” ütles Berg.

Kui eelmised kultuuri põhisuunad said riigikogu ehk rahva valitud saadikute heakskiidu, siis uued lähevad kinnitamiseks valitsusse.

Lisaks kultuuripoliitika osakonna loomise kavale tahab kultuuriministeerium uute kultuuripoliitika põhisuundade koostamiseks kokku kutsuda ka vastava komisjoni. Arengukavade koostamisse kaasatakse eri etappides ministeeriumi nõunikke, kultuuriavalikkust, loomeliite, kultuuriajakirjanikke, teisi ministeeriume, ülikoole, üldsust jm.

Tähtsates asjades selgust toovat dokumenti on ka ministril väga vaja. Kui asjad selgeks räägitud, siis ei saaks isamaaliitlane Tõnis Lukas enam kiusata Raivo Palmarut küsimusega, millal siis ikkagi valmib Eesti Rahva Muuseum, nagu see juhtus 11. oktoobril riigikogu kultuurikomisjonis riigieelarve arutelul.