Paljusid väikeettevõtjaid ja ühemehefirma pidajaid ootab pensionipõlves vaesus

 (482)
Eurod peopesal
Foto: Sven Arbet

Paljusid väikeettevõtjaid ja ühemehefirma pidajaid ootab väga kasin pensionipõlv, sest nad ei säästa praegu piisavalt pensionipõlveks.

Viimasel ajal on paljud inimesed avastanud, et kui teha tööd firma kaudu ehk pakkuda OÜ kaudu teenust, siis on võimalik maksude arvelt kõvasti kokku hoida. Peamine sääst tuleb 33 protsendi suuruse sotsiaalmaksust, mida dividendide pealt maksma ei pea.

Tüüpilisel juhtumil makstakse endale palka vaid miinimumpalga ulatuses, et saada haigekassakaarti ja ülejäänud raha võetakse välja dividendidena, mille pealt sotsiaalmaksu pole vaja maksta ehk maksude arvelt jääb oluliselt rohkem raha endale kätte.

Paljud ühemehefirma pidajad ja väikeettevõtjad jätavad aga tähelepanuta selle, et vanaduses saadava pensioni suurus sõltub järjest enam elu jooksul makstud sotsiaalmaksu suurusest. Väikeettevõtja, kes maksab endale kogu elu jooksul vaid miinimumpalga suurust palka, hakkab tulevikus saama ka minimaalset pensioni.

Pensioni suurus muutub oluliselt

Sel aastal on keskmise vanaduspensioni suuruseks statistikaameti andmetel II kvartalis 371,3 eurot. Madalapalgaliste puhul on olukord aga nukram. Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Selgis arvutas, et 30 aastat miinimumpalgaga töötanud inimene saaks praeguste reeglite järgi I samba pensioni 199,33 eurot kuus. Seda tingimusel, et inimene alustas töötamist pärast 1998. aastat ning tal ei ole lapsi.

Seotud lood:

Kui sama inimene oleks 30 aastat töötades saanud keskmist palka, oleks tema pension sel aastal 301,61 eurot.

Sotsiaalmaksuga maksustatud tulust sõltub ka teise samba pensioni suurus ehk miinimumpalka saanud inimesel tuleb ka II samba pension minimaalne.

Taoline olukord tähendab, et kui väikeettevõtja ei taha pensionile jäädes kogeda oma sissetuleku järsku langust, aga ei taha praegu rohkem sotsiaalmaksu maksta, siis peab ta endale ise iga kuu raha kõrvale panema. Üheks võimaluseks on pensioni kolmas sammas, mis ongi mõeldud vabatahtlikuks säästmiseks.

III samba piirangud

Swedbank Investeerimisfondid ASi juhatuse esimees Kristjan Tamla kommenteeris, et kolmanda samba peamine eelis teiste säästmisvõimalustega võrreldes on investeeringult saadav tulumaksu tagastus.

Tulumaksu tagastuse maksimaalne maht on otseselt seotud inimese tulumaksuga maksustatud sissetuleku suurusega - maksimaalne kolmanda samba investeering, millelt on aastas võimalik saada tulumaksu tagastust, ulatub 15 protsendini (kuid mitte üle 6000 euro) inimese maksustatud sissetulekust.

Seega piiravad endale miinimumpalka maksvad inimesed oluliselt oma võimalusi kolmandasse sambasse tulumaksu vabalt investeerida - nad saavad seda teha maksimaalselt 15 protsendi ulatuses miinimumpalgast (2015. aastal 58,5 eurot kuus).

Ehk siis kuna tulumaksutagastusele on seatud piir 15 protsenti brutopalgast, siis soovides kasutada maksimaalselt tulumaksutagastust, on väikese ametliku sissetulekuga inimeste võimalus selliselt ise juurde koguda üpris piiratud. Kasutades sellisel juhul ära maksimaalne tulumaksusoodustus on abi pensioni III sambast tagasihoidlik, arvestades, et tegelikult võetakse täna hästi elamiseks ettevõttest rahasid kas dividendide või muude variantidega oluliselt suuremas koguses välja.

Vähene huvi pensioni vastu

"Swedbanki kogemused (tagasiside töötajatelt) näitavad, et sageli on ettevõtjate (väikeettevõtete juhtidele ka lisaks ühemehefirmade) seisukoht, et neile piisab panustamisest oma ettevõttesse ning igasugused täiendavad kogumisvõimalused neid ei huvita. Sageli ei ole aga inimesed endale teadvustanud, et nende ettevõte annab neile igapäevase leiva lauale ainult juhul, kui nad igapäevaselt tööd teevad ning ei mõtle, kas ja kuidas see ettevõte neid pensionipõlves aitaks," nentis Tamla.

"Seega võib päris arvestatav osa sellistest inimestest arvestada, et pensionäridena peavad nad hakkama saama miinimumiga, sest nii esimene kui teine pensionisammas on otseselt sõltuvad töötasust, st sealt on neil oodata miinimum. Kui nad ei ole endale täiendavaid varasid kas kolmanda samba või muude investeerimisvõimalustega tekitanud, siis on nende väljavaade pensionipõlveks väga kehv," hoiatas Tamla.

SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing kommenteeris, et alates 2012. aastast on ettevõtetel võimalik tööandja pensioni oma töötajatele pakkuda varasemast soodsamatel tingimustel, aga väikeettevõtjate aktiivsust selle võimaluse kasutamisel ei paista.

"Meie ühiskonnas on üheks probleemiks üldine madal tase pensionisüsteemi ja pensionikogumise teadlikkuse ja võimaluste osas," nentis Kunsing.

Sotsiaalmaksust sõltuvad ka teised sotsiaaltagatised

Lisaks pensionisüsteemile põhineb ka suurem osa ülejäänud riiklikust turvavõrgust makstud sotsiaalmaksul. Nii töötuskindlustushüvitise, haigushüvitise kui vanemapalga suurus sõltub sotsiaalmaksuga maksustatud tulu suurusest.

Väikeettevõtja, kes maksab endale maksude optimeerimiseks miinimumpalka, peab lisaks pensionipõlveks säästmisele tekitama endale rahapuhvri ka ootamatu haigestumise või tööpuuduse puhuks. Elu on täis ootamatuseid ja need, kes ei soovi sinna ise sisse makstes saada riikliku sotsiaalkindlustuse kaitset, peavad järelikult enda kindlustamise eest ise vastutama ja selle eest ka ise maksma.