Paljud Tallinna koolide õpetajad ei saa märtsis veel oodatud palgalisa

 (41)
Paljud Tallinna koolide õpetajad ei saa märtsis veel oodatud palgalisa
Foto: Ester Vaitmaa

Ehkki 19. veebruaril leppisid Tallinna linnavalitsus, koolijuhtide ühendus, alushariduse juhtide ühenduse ning haridustöötajate ametiühingu liit kokku riigieelarvest palka saavate õpetajate palgatõusu osas, ei kajastu uued palgamäärad veel paljude õpetajate veebruari palgas, sest volikogu pole vastavat määrust veel kinnitanud.

Et vastutus kooli ees lasub koolijuhil, ei julge paljud koolide direktorid oma õpetajatele märtsis veebruari eest veel uue palgamäära järgi palka maksta, sest Tallinna linnavolikogu ei ole neid veel kinnitanud.

Tallinna linnavolikogu 6. märtsi istungi päevakorra projektis õpetajate palgamäärade kinnitamist pole. Volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni liige Andra Veidemann ütles Delfile, et õpetajate palgamäärad pole tulnud volikogu komisjoni arutamisele.

Veidemann ei välistanud, et veel kolmapäeval võidakse komisjon kokku kutsuda ja õpetajate palgamäärade kinnitamine võib ka neljapäevase istungi päevakorda lisanduda.

„Tallinna Rahumäe põhikooli õpetajad on teadlikud, et meie koolis olulist palgatõusu ei tule, kuna kõigil on praegugi suuremad palgamäärad, kui riik kehtestas,“ ütles kooli direktor ja Reformierakonda kuuluv linnavolikogu liige Matti Martinson. „See tähendab, et 715 eurot on tunduvalt madalam, kui praegu õpetajad saavad.“

Seotud lood:

Peitusemäng tugispetsialistidega

Palgaläbirääkimised koolijuhtide ja tugispetsailistide palga üle aga alles käivad, samuti on Tallinnas lahtised koolijuhtide endi palgamäärad.

Kuna linn ei ole kokku leppinud koolidele ringijuhtide ja pikapäevarühmade kasvatajate palgatõusu katteks lisaraha eraldamises, tuleb koolijuhtidel rakendada kokkuhoiumeetmeid.
Mõni kool näeb võimalust personali koondamises, teine muudab tasuliseks seni veel tasuta olnud pikapäevarühmad või ringitunnid. 

Martinson kinnitas, et riigi poolt antud summad on Tallinna koolidel käes. „Kindlasti olen seda meelt, et õpetajate raha ei tohi kasutada muuks kui õpetajate töötasudeks,“ ütles Martinson. „Tugispetsialistide ümbernimetamine õpetajateks ei ole õige, vaid peituse mängimine.“

Martinsoni arusaam on, et kohaliku omavalitsuse ülesanne peab olema tugisüsteemide loomine ja rahastamine. „Riik ei saa otsustada, millistes koolides tuleb avada pikapäeva rühmad,“ ütles ta. „Palju avatakse koolide juures ringe või otsustab omavalitsus seda tööd teha hoopis noortemajades.“

Samuti logopeedi, sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi vajadus koolis on kooli omaniku küsimus, lisas Martinson.

Martinson avaldas lootust, et riik toetab kohalikke omavalitsusi tugiteenuste rahastamisel ja kohalikud omavalitsused leiavad summad, et osutada ka edaspidi kvaliteetset tugiteenust koolides. „Pean seda äärmiselt vajalikuks. Väga kurb oleks, kui tuleb lõhkuda tänaseks hästi toimivad tugisüsteemid,“ ütles Rahumäe põhikooli direktor. „Iga euro, mis läheb lastele toodab aastate pärast kümnekordselt tagasi.“

Riik on tänavu lubanud tugispetsialistide palgaks eraldada kolm miljonit eurot, mis tuleb omavalitsuste vahel ära jagada.

Tallinna koolide vanemõpetajate töötasu tõuseb 820 eurole ja õpetaja-metoodikutel 990 eurole. Nooremõpetajate ja õpetajate uueks alampalgamääraks on 715 eurot. Tõuseb ka klassijuhataja tasu: põhikooliastmes hakkab see olema 130 ja gümnaasiumiastmes 100 eurot, mis seni oli Tallinnas 93 eurot ja riigis vastavalt ametijärgule 60,84 kuni 88,90 eurot.

Valitsuse otsusega tõusis nooremõpetaja miinimumpalk 1. jaanuarist 608 eurolt 715 eurole, õpetaja miinimumpalk 644 eurolt 715 eurole. Vanemõpetaja ja õpetaja-metoodiku alammäärad jäid vastavalt 736 ja 889 eurole.