Kokku on pealinnas 22 vene õppekeelega gümnaasiumi, kuid üheksa hoolekogu leidsid, et septembrist ei jõua nende kool  60 protsenti õppekavast eesti keeles õpetada. Läinudneljapäevasel maratonistungil Tallinna linnavolikogu sellise taotluse ka esitas ning nüüd peab juba tõenäoliselt uus ametisse astuv haridusminister Jaak Aaviksoo olukorrale lahenduse välja mõtlema, kirjutab Eesti Päevaleht.

Ehte humanitaargümnaasium gümnaasiumiosale küll eristaatust ei nõudnud, kuid kooli direktori Anastassia Valužina sõnul tekitab koolidele kõige enam raskusi just kvalifitseeritud õpetajate leidmine. „Osa õpetajaid on riigikeele aastatega ära õppinud, kuid on ka õpetajaid, kes selleks motivatsiooni ei leidnud. Nemad peaksid uue seadusega vähemalt gümnaasiumiosas õpetamisest loobuma, aga kas või keemia, füüsika ja geograafia ainete puhul on õpetajat, kes suudaks neid vene õppekeelega koolis õpetada, leida väga raske," ütles Valužina.

Linnamäe vene lütseumi direktor Sergei Garanža tõi õpetajate puuduse kõrval välja ka kartuse õpilaste konkurentsivõime pärast, sest kardetavasti ei suudaks vene keeles eri aineid õppinud noored korraga eestikeelsele õppele üle minnes ainet samas mahus enam õppida.

See, kas kesklinna vene gümnaasium, Linnamäe vene lütseum, Tõnismäe reaalkool, Vana-Kalamaja täiskasvanute gümnaasium, Lasnamäe gümnaasium, Karjamaa gümnaasium, Mustjõe gümnaasium, Paekaare gümnaasium ja juudi kool saavad eristaatuse, sõltub aga omakorda valitsusest, kuid vähemalt senine haridusminister Tõnis Lukas on siiani väitnud, et tema isiklikult ei näe mingit põhjust koolidele erivõimalust anda.

Tallinna abilinnapea Yana Toom rõhutas ministeeriumile saadetavas dokumendis, et ÜRO rahvusvähemuste deklaratsiooni kohaselt peab riik rakendama meetmeid, et vähemustesse kuuluvad isikud saaksid õppida oma emakeelt ja oma emakeeles.