Palju või vähe? Eesti Energia: kaevanduse töötaja kaitsevarustusele kulub aastas keskmiselt 250 eurot
Eelmisel neljapäeval Estonia kaevanduses juhtunud õnnetuse kohta on avalikustatud õige vähe. Kohe hakkasid levima jutud gaasimürgistusest, kuid seda ei kinnita ei Eesti Energia ega prokuratuur.
Kaevurite ja energeetikute ametiühingu esimees Vladislav Ponjatovski on öelnud, et tema jaoks on eelmisel neljapäeval Estonia kaevanduses kahe surmaga lõppenud õnnetus täielik mõistatus, 18 aastat maa all töötanud kogenud mehed peaksid enne mürgitust suus tekkiva magusa maitse ära tundma ja kiiresti lahkuma.
Anonüümsed kaevandusega seotud allikad rääkisid, et kaevurid ei kipu ka ohu korral maa alt lahkuma, sest see mõjutaks nende töötundide arvu ja sedakaudu palka.
Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku sõnul ei sõltu kaevurite palk maa all veedetud ajast. „Kaevandustes on väga täpselt seatud tööaeg, terve vahetuse kaevurid sisenevad maa alla ja väljuvad sealt kindlal kellaajal üheskoos,“ ütles Vennik.
Tema sõnul ei ole juhtunu asjaolude või põhjuste üle võimalik spekuleerida. „Küll aga kinnitame, et kaevurid on saanud põhjaliku ohutusalase väljaõppe ning peavad kasutama ette nähtud kaitsevarustust. Kaevurite varustus ning ka selle maksumus on sõltuvalt konkreetsest ametikohast pisut erinev, ent kõik maa alla sisenevad inimesed on sõltumata ametist riietatud sobivalt, kannavad spetsiaalseid jalanõusid, kiivrit, kaevurilampi, on varustatud kaitsetorbikuga, mis võimaldab hädaolukorras hingata ning on varustatud kaasaskantava kiibiga, et nende kaevandusse sisenemine ja sealt väljumine oleks registreeritud. Iga kaevanduses töötava inimese kaitsevarustusele kulutatakse aastas keskmiselt ca 250 eurot,“ selgitas Vennik.
Estonia kaevanduses on kasutusel nii tüki- kui ajatöötasu, olenevalt erialast. Fikseeritud kuupalka saavad näiteks ventilatsioonišurfide läbindajad, veeäravoolu kraavide läbindajad, kaeveõõnte lagede lahtitoestajad, lõhkajad ja veel mitmed teised ametid, kus on tööohutusele kõrgendatud nõudmised. Tööõnnetusse sattunud töötajatel oli ventilatsioonišurfide läbindajatena fikseeritud kuupalk.
„Loomulikult tohivad ja isegi peavad kaevurid ohu korral piirkonnast esimesel võimalusel lahkuma ning ohust teada andma,“ eitab Vennik võimalust, et kaevurid jäävad kangelaslikult maa alla ka siis, kui tunnetavad ohtu.
Eesti Energia viib alati õnnetusjuhtumite korral läbi ka sisejuurdluse - nii on ka seekord alustatud juhtumi analüüsimisega ka ettevõttesiseselt. „Võtame taolisi juhtumeid väga tõsiselt. Nende analüüside eesmärk on tuvastada võimalikud arengukohad ning teha vastavalt sellele ettevõttes muudatusi. See on osa ettevõtte igapäevatööst ja arendamisest,“ ütles ta.
