Palgakasv on uuel aastal küsitav, ent hinnatõus raudkindel
„Ei usu, et järgmisel aastal hinnad nii vähe tõusevad,” imestab Salvesti juhatuse liige Priit Karp rahandusministeeriumi 3,5-protsendise ja Eesti Panga 3,6-protsendise inflatsiooniprognoosi tagasihoidlikkuse üle. Salvest ei pääse väljamüügihindade tõstmisest, samas võivad nende töötajad paljuräägitud palgatõusu ootuse unustada.
Eesti Päevaleht koostas koos abilistega Swedbankist ja statistikaametist majandusprognooside näitajaid arvesse võttes võimaliku leibkonnaliikme uue aasta kulutuste eelarve. Ilmneb, et kuigi keskmine reaalpalk peaks tänavuse 882 euro asemel tuleval aastal olema 930 brutoeurot, kerkivad ka kõik kulutused mõnekümne euro võrra kuus. Rahandusministeerium pakub, et uuel aastal kasvab majandus 3%, samas kui hinnad tõusevad keskmiselt 3,5%.
Palka tõsta ei saa
Viimane näitaja ärritabki Salvesti juhatuse liiget Priit Karpi, kes peab ministeeriumi liiga optimistlikuks. „Arvan, et aasta kokkuvõttes kujuneb üldinflatsiooniks ikkagi umbes 5%. Meie lõpptoode läheb ilmselt 5–6% kallimaks. Sellel on väga lihtsad põhjused: elekter kallineb meie jaoks umbes 30% – meie peame ka hakkama elektrit vabaturult ostma –, gaas 8–9%, aga kõige suurema hoobi saame Eesti liha ja ka teravilja hinnatõusust. Juurviljad ostame kohalikult põllumehelt, kelle jaoks samuti kütus kallineb. Riis ja makaronid tulevad mujalt, nende hind kuigipalju ei muutu. Ütleme nii, et meie jaoks oleks tähtis teada, kui soe või külm tuleb talv. Kui ilm on soe, siis on purgisupi hind odavam kui külma talveilmaga,” räägib Karp.
Aasta lõpus on paljudel inimestel tekkinud ootus, et järgmisel aastal nende palk tõuseb. Selle naiivse ootuse matab Karp vähemalt Salvestis kohe maha. „Palk ei tõuse. Palgatõusuks ei ole mingisugust võimalust,” on juhatuse liige resoluutne. Ainult kõige suuremas hädas on Karp valmis mõne tippspetsialisti palka suurendama. „Aga lihttööline... Teda saab koondada, välja vahetada, alati kas või vähem võimeka, aga madalama palgaga leppija leida,” on Karp kindel.
Tõsi on siiski see, et mitmete riigiteenistujate palgad järgmisel aastal tõusevad. Päästeamet saab järgmisel aastal juurde 2,45 miljonit eurot palgaraha, mis võimaldab tõsta päästjate palka vähemalt 5%. Arstide palgatõusuks planeerib haigekassa 2013. aastal 6,1%, õdedel kerkib sissetulek 9,7% ja hooldajatel 13,7%. Õpetajate palgafondi kasv toob kaasa selle, et 1. jaanuarist tõuseb õpetajate alampalk 715 euroni, keskmine palk 860 euroni.
LHV Panga analüütik Heido Vitsur siiski ei arva, et rahandusministeerium ja Eesti Pank majanduskasvu ja inflatsiooni prognoosides väga rappa on läinud. „Konjunktuuriinstituudile kirjutatud analüüsis pakkusin ise küll järgmise aasta üldinflatsiooniks 4,2%. Ja seda peamiselt seetõttu, et inimestes on tekitatud ootus, et hinnad tõusevad. Just ootus, mingisugust ratsionaalset põhjust hinnatõusuks ei ole. Aga kõik taovad mingit mantrat, et elektrituru avanemine peaks hinnatõusu tekitama ja seetõttu ongi kaupmeestel võimalik hindu ülespoole pööritada. See on samasugune efekt, nagu tekkis siis, kui Eesti euroga liitus. Mingisugust ratsionaalset põhjust – vahetati ju lihtsalt rahasedeleid – hinnatõusuks ei olnud, aga mis juhtus: kaua aega ei ole sellist hinnarallit olnud, nagu euroga liitumise järel Eestis tekkis,” arutleb Vitsur.
Head oodata ei ole
Vitsuri sõnul mõjutab kahtlemata Eesti riigi ja meie inimeste järgmise aasta käekäiku ka Skandinaavia riikide majanduslik olukord. Kui ikka Soome ja Rootsi majandus vindub või suisa taandareneb, siis ühtpidi jäävad ka Eesti tööstusettevõtted tellimustest ja rahast ilma. „Teistpidi aga on Eestil võimalik võõrustada järjekordset Soomest või Rootsist Eestisse kolinud välisfirmat. Nad kolivad meile seetõttu, et Eestis saab töötajale neli korda madalamat palka maksta, aga kuluefekt tekib ka juhul, kui meie juures oleks võimalik kontorit 2,5 korda odavamalt pidada,” annab Vitsur mõista, et ühtpidi peaksime rõõmustama töökohtade tekke üle, teistpidi käsitlevad välisettevõtted eestimaalasi lihtsalt imeodava, lepliku „Aafrikana”.
„Selge on, et midagi head eurokriisi tingimustes oodata ei ole. Eesti olme sõltub praktiliselt ainult ekspordivõimest ja Euroopa Liidu struktuurifondide rahast. Kui ühes kahest tekib mingisugune tõrge, oleme raskustes,” lisab Vitsur.
Prisma Peremarketi juhataja, soomlane Janne Lihavainen on mõnevõrra lootusrikkam. Tema hinnangul tasapisi nõudlus kosub, kuid tarbijad on jätkuvalt ettevaatlikud. „Tundub, et hinnatõus on enam-vähem stabiliseerunud. Ministeeriumi prognoos 3,5% näib reaalne, kuigi ma ei ole loomulikult elektrihinna mõju eraldi võimalikule hinnatõusule analüüsinud,” möönab Lihavainen.
Soomlasena jälgib ta ka üle lahe toimuvat. „Soomes on viimastel aastatel palju räägitud sellest, et riigi ekspordivõimekus ei ole enam endisel tasemel. Soome inimesed, tarbijad on isegi ebakindlamad kui eestimaalased. Tuleviku pärast muretsetakse rohkem,” nendib poeketi juht.
1. Maamaks kaob. Kodualune maa vabastatakse maamaksust alates 2013. aastast
2. Alkoholi aktsiisi tõus 5%. Eeldusel, et alkoholi omahind jääb samaks, tõuseb muudatuse tulemusena uuel aastal alkoholitoote hind keskmiselt 0,6–3%.
3. Tubakaaktsiisi tõus 6%. Muudatuste eesmärk on 2013. aastaks kavandatud sigarettide aktsiisimäära 10%-lise tõusu hajutamine kahele aastale, et maandada hinnatõusuga kaasnevaid salaturu riske.
4. Peretoetused suvel. 16-aastastele ja vanematele põhikooli lõpetajatele kehtestatakse erisäte, mille kohaselt makstakse peretoetusi edasi ka suvekuude (juuli, august) eest.
5. Toetused ja toimetulek. Lisanduvaid toetusi (st vajaduspõhist lapsetoetust ja eelnõuga lisanduvat osa kolmanda ja enama lapse lapsetoetustest) ei arvestata toimetulekutoetuste arvestamisel sissetulekute hulka.
6. Arsti juures saab kauem olla. Esmase ambulatoorse visiidi aega pikendatakse alates 1. märtsist viie minuti võrra ja haiglaravis arsti visiidi aega nelja ja õe aega 17 minuti võrra.
7. Võrgutasu. Praegu kehtiv keskmine võrgutasu tõuseb 1. jaanuarist 2013 3,54 sendilt 3,79 sendini/kWh.
8. Ühistransport. Tallinna elanikele on alates uuest aastast pealinnas bussi, trammi või trolliga sõitmine tasuta.
