Ljudmila, Galina, Vera ja Jevgenia lebavad Paldiski Punase Risti kitsukeses toas madratsitel soojades magamiskottides. Juba kolmandat päeva pole nad ivagi suhu võtnud. Joovad vaid vett, kirjutab SL Õhtuleht.

Palka pole saanud paarsada ettevõtte töötajat. Enne streiki proovisid Paldiski suurima tööandja, puiduettevõtte BLM poolsada töötajat ka firma juhtkonnaga kohtuda, kuid tulutult. Firma suuromanik on USA kodanikust tatarlane Nadir Hafiz.

Naised alustasid streiki teisipäeval. Nad on esimesed neli vabatahtlikku. “Reede hommikul vahetatakse meid välja. Siis tulevad järgmised neli ja nii edasi.”

Naised räägivad, et nad ei söö mitte midagi, joovad ainult mineraalvett. Punase risti ruumides streigivad naised seepärast, et mujale pole minna. “Tehasesse meid ei lastud, alguses mõtlesime, et hakkame seal kõik koos nälgima. Ja seepärast oleme siin ka ainult neljakesi — tuba on pisike, rohkem ei mahu.”

Firma juhid ei selgita palgata jäänud töölistele midagi. “Ütlesid, et tehke mis tahate. Kui tahate, siis nälgige. Juhatuse liige Vladimir Ljahhovitski ütles, et me oleme klounid.”

Ajakirjandusel firma juhtidega kohtuda ei õnnestu. Ettevõtte väravas tõkestab tee uhiuues vormis turvamees, kes kinnitab, et maja on tühi ja keegi kommentaare ei jaga. Tema toon on viisakas, kuid kategooriline. “Enne 21. veebruari pole siin kedagi.”

Paldiski linnapea Kaupo Kallase sõnul pole tema see inimene, kes ütleks, kas näljastreik on õige valik. “Nad ütlesid mulle, et kuna kuskilt mujalt abi pole loota, siis on streik ainus tee tähelepanu võita.

Andsime linna poolt neile 500 krooni mineraalvee ostmiseks. Ja oleme ka nõus maksma kohtu tagatise, et firma BLM pankrotti anda. Selleks on vaja 15 000 krooni,” lubab Kallas.

Kallas lubab end asjaga kursis hoida, ehkki tunnistab: linnavalitsus saab vähe teha, sest BLM on erafirma.