Tähtaeg kukkus 31. mail kell 12 ning selleks ajaks esitati neli tööd, mille esitajate nimed on reeglite kohaselt kuni žürii lõppotsuse avalikustamiseni konfidentsiaalsed, teatas meremuuseum.

Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul on ta ideekonkursile laekunud kavandite hulgaga igati rahul ning loodab, et nende seas on lahendus, millega on võimalik juba sel suvel täpsema ümberehituskava väljatöötamisel edasi liikuda.

„Žürii koguneb laekunud töid hindama ülejärgmisel nädalal ja võitja, kellega koos asume kaasaegse Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuse kontseptsiooni kujundama ja orienteeruvat maksumust arvestama, kuulutatakse välja 15. juunil,“ sõnas Dresen.

„Meie soov on, et saaksime alustada ümberehitustöödega 2018. aastal ning 2020. aastal avaks uksed täielikult moderniseeritud Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskus,“ lausus Dresen.

Žüriisse kuuluvad lisaks meremuuseumi direktorile ja sisuvaldkonna ekspertidele ka arhitekt Mari Hunt, sisearhitekt Janno Roos, Mirjam Rääbis kultuuriministeeriumist ja Ott Sarapuu EAS-ist.

Viimati renoveeriti 36 aasta eest

Paksu Margareeta torni renoveeriti viimati 1980. aastal, mil see sai meremuuseumiks. Nüüd valmistub Paks Margareeta suuremahuliseks projektiks, mille eesmärk on muuta Tallinna vanalinnas asuv muuseum kaasaegseks terviklikuks muuseum-külastuskeskuseks.

Ideekonkursi võidutöö põhjal kujuneb nägemus Paksu Margareeta tulevasest ruumilahendusest ning kogu Suure Rannavärava kompleksi kuuluvate hoonete, katuseterrassi ja sisehoovi paremaks ühendamiseks ning külastajatele eksponeerimiseks.

Paks Margareeta on üks osa Suure Rannavärava kaitserajatisest, mis kuulus keskaegset Tallinna ümbritsenud müüride ja tornide süsteemi. Nüüdseks pea 500 aastat vana torn pidi kaitsma linna ja sadamat, samas linnaväravana jätma võimsa mulje ka mere poolt tulijatele.

Lisaks kaitsefunktsioonile on Paksu Margareeta torn täitnud hilisematel sajanditel ka lao ja vangla funktsiooni. Alates 1961. aastast on Suure Rannavärava kompleks seotud Eesti meremuuseumiga.