„Suurem osa rändlinde oli pikale linnusügisele vaatamata lume tulekuks juba läinud. Need, kes ei olnud, rändasid kiiresti edasi,” ütles ornitoloog Tarvo Valker Lääne Elule.

Muidu veel paar nädalat kohapeal olnud hilised lagled kasutasid veelindude võimet vajadusel ruttu ümber paikneda ja kiirustasid minema. „Nõrgemad isendid võisid ka hukkuda nagu looduses ikka,” märkis Valker.

Sügisene paks lumi pole Valkeri sõnul veelindudele nii ohtlik kui kevadine, kui sulelised on soojade saabudes juba tulnud ja neil pole kuhugi minna.

Küll võiksid aga autojuhid tuisuse ilmaga rohkem teed jälgida ja oma sõidukiirust kohandada, sest värvulistel on kombeks lumetuisuga teedele troppi koguneda.

Kui lume tulles linde toitma hakata, tuleb seda teha külmade lõpuni, sest värvulised harjuvad sellega ja koonduvad söögipaikadesse. „Värvuline sööb päevas sama palju, kui ta ise kaalub, ja peab toitu saama iga paari–kolme tunni tagant,” selgitas Valker. Kui harjunud paigas enam toitu pole, võtab ümberorienteerumine aega ja lind võib nälga jääda.

Kui linde toita, siis just värvulisi. „Kindlasti ei tohiks hakata saiaga söötma luikesid või teisi suuri veelinde, kes peaks meie aladelt talveks lahkuma,” täpsustas Valker.