Pakosta: suvi möödus pikapäevarühma raportit tehes

Nagu teisedki riigikogulased, möödus Isamaa ja Res Publika Liidu liikme Liisa Pakosta suvi töiselt. “Ma olen selles mõttes õnnelik inimene, et tööl puhkan lastest ja lastega koos olles puhkan tööst,” naeris ta küsimusele puhkuse kohta.

“Suvi möödus suhteliselt töiselt, tegin riigikogu raportit pikapäevarühmade küsimustes, lisaks olid mitmed debatid, arutelud, konverentsid, üritused, välislähetus, sõitmised mööda Eestit, mitmed artiklid, ja oleme tegelenud näiteks taas võimalustega pakkuda riigi polt rohkem abi üksikvanematega peredele, ette valmistanud ka kodussünnitamise legaliseerimise eelnõud jne,” selgitas ta Delfile.

“Lisaks olen tegelenud ka oma kodukoha murega, täpsemalt Tallinna linna põhjendamatu plaaniga linnaeelarvet just Kalamaja rahva käest võetavate parkimistasudega täitma hakata.”

Meeldejäävamaks peab Paksota Õpilasesinduste Liidu ja Õpetajate Liidu vastuseid pikapäevarühmade ja huvitegevuse teemalistele küsimustele — mõlemast oli kindlalt tunda, et Eesti tulevikule võime kindlad ja optmistlikud olla. “Õpilased rõhutasid näiteks sedagi, et kool võiks olla enam väärtuskeskus ja kogukonnakeskus, Õpetajate Liit jällegi suhtus väga ja väga hoolivalt ning suure tähelepanuga kõigesse, mida lapsed peale tunde teevad. Väga hingeminev ja ilus lugemine,” rääkis riigikogulane.

“Kohtumistest meenutan eriti positiivselt ja innustavalt Mammaste lasteaed-algkool, kus — NB! — algoolis töötab oma õpilasesindus ja täiesti asjakohaselt,” sõnas Pakosta, et igasugune laste ja noorte alahindamine on asjata.

“Negatiivsema külje pealt meenub näiteks üks korteriühistu Tallinnast Mustamäelt, kes pöördus mures ühe eriti jabura Tallinna Transpordiameti kooskõlastuse peale ühel planeeringul, ja vaid paar päeva hiljem selguski, et seegi lugu võib olla seotud järjekordsete hämarate tehingutega — niisugused asjad ajavad jällegi südame pahaks, pealegi on ju kõige sele taga inimeste, perede, vanade ja noorte igapäevane elukeskkond, mitte lihtsalt üks planeering siin, teine seal,” oli ka ilusas suves oma mõru pill.

Küsimusele, mida oma valijate heaks sai ära teha, vastas Pakosta järgmiselt:

“Kalamajas oleme püüdnud pakkuda linnale konstruktiivseid lahendusi ja püüelnud demokraatia poole, ning seda Tallinna poolt pakutava ebademokraatliku suukorvistamise ja oma arvamuse väljaütlejate lahmiva halvustamise asemel. Raport Riigikogu sotsiaalkomisjonis peaks aitama kõiki Eesti koole ja peresid, kus kasvab kas erivajadustega lapsi või lapsi vanuserühmas 1-6 (osaliselt ka 7-9) klass.

Töö eelnõudega peaks aitama näiteks üksikvanemaid, ämmaemandaid, aga ka fertiilses eas naisi laiemalt, lisaks on töös eelnõud, mis aitavad lastega peresid: nii töötuse puhul, alaealiste suvise töötamise puhul jne. Sihtrühmi on väga erinevaid, aga sel suvel on tähelepanu all kõige rohkem olnud lapsed ja lastega pered, kes miskipärast hammasrataste vahele jäänud.

Mitmel korral oli seletamist teemal, et näiteks Euroopa Liidu liikmesriikides, kus samasooliste abielud on lubatud, on selliste abielude puhul lastega ja lapsendamisega seonduv märksa piiratum kui Eestis, seadusandlus on riigiti ikka vägagi erinev. Mitmetel kohtumistel sai selgitatud inimestele, kes sellest teadlikud polnud, millised õigused neile juba Eestis tagatud on — kohati on teadlikkus ikka väga väike.”