Eestis on enam kui 100 000 meest vähem kui naist — see arv, mitu linnatäit, on liiga vara surnud mehed, nendib Isamaaliitu kuuluv Liisa Pakosta Eesti Päevalehe arvamusküljel. Meestepõud vähendab paratamatult ka laste arvu.

Pakosta meelest pole sotsiaalministeeriumi võrdõiguslikkuse ametnikul vaja halada selle üle, kas naised sünnitavad vähem seetõttu, et mehed triigivad kodus liiga harva pesu. “Matustele minnakse ikka triigitud särgiga, ka sargas.”

Niipea kui Euroopas algas meessoo halvustamine, algas ka Euroopa meeste eluea lühenemine naiste eluaega võrreldes, kirjutab Pakosta. “Loomulikult on naistele (nagu kõikidele inimestele) vaja paremat palka, rohkem vaba aega, rohkem juhikohti, rohkem aega perega olemiseks. Naised on saanud pesumasinad, ühekordsed hügieenisidemed, pabermähkmed, valmisriided, poolfabrikaattoidud ja poest ostetava juurvilja.”

Küürimisest villis käte ja veekookude kandmisest valusa turja asemele on Pakosta sõnul tulnud uus probleem: miks mehed ei käitu nii, nagu meie tahaksime, et nad käituksid? miks maailm pole selline, nagu meie ootaksime, et maailm oleks? Ning kui mees pole selline, nagu naine tahaks, on süüdistused kerged tulema.

Naistepoliitika (enamasti tuntud ka soolise võrdõiguslikkusena) on olnud tänuväärne ettevõtmine, nendib Pakosta. “Paljud naised on saanud juurde eneseusku ja vaadanud oma senised hinnangud enda kasuks ümber. Täiesti puudub aga meestepoliitika.”

Meestepoliitikat vajavad juba päris väikesed juntsud, teab Pakosta. “Lasteaialaste vägivaldsus kasvab. Koolidesse on vaja abiõpetajaid ja tugiisikuid, poistele on vaja loomingulisemaid ja põnevamaid õppeprogramme. Noortele on vaja rohkem liikumist ja töö kätega nõuab harjutamist. Poiste tööõpetuse ning kehalise kasvatuse õpetajaid peab motiveerima ja tasustama ka koolivälise töö eest, mis on enamikule neist niikuinii südameasi. Kasvatustöö koolides tuleb suunata poiste innustamisele ja järeleaitamisele, mitte halvustamisele. Lapsevanemad vajavad abi ja õpetust, kuidas rahutute rüblikutega hakkama saada.”

Autori sõnul tuleks tervisekasvatusest ja inimestevahelise suhtlemise õpetamisest teha algklassidest alates sama tähtsad ained, nagu seda on matemaatika või muusika. “Sest meeste lühike ja haigusterohke elu on tingitud väärast enesekohtlemisest ja hiljem ka väärast teiste kohtlemisest, mis jätab jälgi mõlemale poolele.”

Meestepoliitika üks osa on tervist ja inimväärikust, mitte piiritut liberaalsust väärtustav alkoholipoliitika, sõnab Pakosta. “Insenerierialade väärtustamisest ja hariduses tupikteede vältimisest poleks kasu ainult meestele, vaid kogu majandusele. Meestepoliitikast oleks üldse kõigile kasu. Sealhulgas ka Eesti naistele.”