Pajula koolikatsetest: millegi alusel peab valiku tegema

 (38)
Andres Pajula
Foto: erakogu

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul ei ole õige, et munitsipaalkoolidesse katsete tegemisel peab laps oskama asju, mida ta tegelikult alles peaks esimeses klassis õppima hakkama. "Kuid kui ühte kooli on tahtjate arv oluliselt suurem, kui selles koolis on õppekohti, siis peab millegi alusel tegema valiku," nentis Pajula vastates Delfi lugejate küsimustele.

Kas lapse, kes ei pääsenud sisse 4-5 kooli, saab tunnistada mitte-kooliküpseks ja ta saab aasta pikendust?

Mitte mingil juhul ei ole vaja last mitte-kooliküpseks tunnistada. Praegu tegeleb Tallinna Haridusameti komisjon elukohajärgse kooli määramisega kõigile lastele, kes on mingil põhjusel veel koolikohata. Ka Teie lapsele määratakse kodulähedane kool, millest Teile teatatakse nii ruttu, kui võimalik, kuid hiljemalt 10. juunil, ning laps saab igal juhul 1. septembril kooli minna.

Kuidas defineerib Tallinn algklassilapse jaoks "kodulähedase kooli" - kilomeetrites, bussipeatustes?

„Kodulähedane kool“ on kodule kõige lähemal asuv kool.

Kas neile vanematele, kelle arvates tunnipikkune koolitee tiheda liiklusega tänavatel on lapsele ebaturvaline, kompenseeritakse koduõpe või õpe lähedases erakoolis?

Vanema õigus on oma lapsele valida kool, kas era-, munitsipaal- või riigikool, samuti see, kui pikk on lapse koolitee. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kindlustada Teie lapsele koolikoht võimalikult kodulähedases munitsipaalkoolis. Vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele on linn alates 1. septembrist 2011 kohustatud tasuma ka nende laste õppe eest, kes õpivad erakoolis. Seega saate valida, mis Teie lapsele paremini sobib, iseasi, kas erakool on Teie kodule lähedaseim kool.

Milliste spetsialistide arvamust küsiti enne praeguse süsteemi kehtestamist?

Enne praeguse süsteemi kehtestamist analüüsiti teiste riikide ja linnade samasuguseid kogemusi, konsulteeriti mitmete koolide hoolekogude esindajatega, koolijuhtidega ja seadusandja esindajatega ehk Riigikogu liikmetega.

Kuidas on plaanis haridusametil karistada õpetajaid, kes räigelt rikuvad nii kutse-eetikat kui ka kõige elementaarsemaid käitumisnorme? Lõik 29/05 EPLi artiklist: "Esimene laps luges väga soravalt ja vastas kõik kenasti ära ning katsete läbiviija ütles üle kogu klassi, et see laps saab kindlasti kooli sisse. Järgmine laps luges veerides ja arvutas sõrmede abi kasutades. Tema vanematele öeldi kohe ära, et pole erilist lootust." Selline käitumine ei saa ju olla normaalne, tolereeritav ja aksepteeritav. Või on see Teie arvates normaalne?

Praegune vastuvõtukord ning avalik arutelu ja tagasiside on ühest küljest terav ja palju küsimusi tõstatav, kuid annab samas palju kasulikku tagasisidet, et tulevikus süsteemi paremaks muuta ning jõuda kõigi osapoolte – lapsed, lapsevanemad, õpetajad, kooli- ja haridusjuhid ning avalikkus – maksimaalse rahuloluni. Diskussioonist teevad oma järeldused nii haridusamet kui ka koolid ja õpetajad. Teie poolt mainitud käitumine ei ole kindlasti normaalne, kuid karistamine pole eesmärk omaette, olulisem on see, et niisugune käitumine ei korduks.

Kuidas on tagatud kontroll, et koolikatsed on ausad ja lapse huve arvestavad ning õiglase konkurentsi tingimustele vastavad?

Kindlasti vajavad veel kord ülevaatamist kõikide koolide vastuvõtukorrad, ning kui see osutub vajalikuks, tuleb neid muuta.

Kuidas suhtute varjatud ja varjamatusse usulisse misjonitööse, mida tehakse Vanalinna Hariduskolleegiumis?

Haridusamet peab oluliseks Tallinna koolivõrgu mitmekesisust. Kui lapsevanemale ühe või teise kooli eripära ei sobi, ei pea ta seda kooli valima.

Kodule kõige lähim kool on 21.kool (200 m kaugusel), kus ka pere esimene laps õpib. Paraku pere teine laps sinna sisse ei saanud ning sai sisse ja peab minema Kadrioru Saksa Gümnaasiumisse (kool iseenesest on ju hea, kui miks lahutatakse pere lapsed?). Ka Teie meelest on selline asi õige? Järgmisel aastal läheb kooli pere kolmas laps. Kas tema peab minema hoopis kolmandasse kooli?

Täna ei ole veel ühelegi lapsele elukohajärgset kooli lõplikult määratud, komisjon teeb praegu oma tööd ning määrab kõigile lastele koolid vastavalt määrusele. Sealjuures arvestab komisjon esimese asjaoluna elukohalähedust ja õdede-vendade õppimist samas koolis.

Kas olete plaaninud ameti maha panna?

Sellist plaani mul täna küll ei ole. Ja miks peaks olema? Ma ei ole inimene, kes kardab raskusi ja probleeme ning nende ilmumisel püüab nende eest põgeneda või vastutusest kõrvale hiilida. Pigem vastupidi – ma keskendun probleemide lahendamisele. Samuti püüan ma alati oma töös lähtuda eelkõige kõigi laste võrdsest kohtlemisest, nende huvidest ja heaolust. Arvan, et haridusamet ja -asutused on viimastel aastatel olnud väga edukad ja suurepäraselt hakkama saanud kõigi nende ees seisvate ülesannetega toime tulnud. Oleme loonud mitu tuhat uut lasteaiakohta, renoveerinud enamiku koolimajadest, korrastanud koolivõrku, käivitanud heategevusprogrammi „Märka ja aita“, korraldanud ümber raamatupidamisarvestuse jne jne. Seda kõike ma soovin jätkata, sest palju on veel ära teha. Haridusvaldkond on Tallinnas nagu linn isegi – see ei saa kunagi valmis.

Teatavasti kinnitab omavalitsus koolide direktorid 5 aastaks. Miks on endiselt kinnitatud neid, kes ei valda nõutaval tasemel riigikeelt ehk miks mahitab EV omavalitsus teadlikult EV põhiseaduse vastasust.

Direktoriks saab kinnitada vaid isikut, kes valdab riigikeelt nõutaval tasemel. Kes ei vasta nõuetele, neid ei saa direktoriks kinnitada.

Miks on Tallinna linn nii lapsevanemavaenulik? Esimese asjana peab tormama lapsele nime panema, et oleks mingigi lootus lasteaiakohta saada. Kui selle oled välja võidelnud, siis on paar aastat puhkust ja nagu paistab, siis hakkab uuesti sama ja veel hullem jama koolikoha saamisega.

Lasteaiakoha saamine on praegu praktiliselt kõigi omavalitsuste probleem. Kui Tallinn oleks lapsevaenulik, ei valiks nii paljud noored pered elamiseks Tallinna. Praegu on Tallinn aga noorenev linn, kus sündivus on oluliselt tõusnud. Seetõttu ei ole linn veel suutnud tagada kõigile 1,5-3 aastastele lastele lasteaiakohta ning selles vanuses on järjekord. Tallinnas kehtib süsteem, kus lähtutakse ajalisest järjekorrast, paremat ei ole keegi kusagil veel välja mõelnud. Koolikoha saamiseks ei ole vaja katsetel osaleda ega koolikoha saamise pärast muretseda. Vanemad võivad rahulikult oodata 10. juunini, mil kõikidele lastele on koolikohad määratud.

Miks ei ole mõeldud piirkonna lasteaia ja kooli (piisaks kasvõi põhikoolist) rajamisele Kakumäe, Merirahu ja ka Tiskre eramute piirkonna lastele, kus elanikkond kasvab meeletu kiirusega.

Lasteaia rajamisele Kakumäe, Merirahu ja Tiskre piirkonda on mõeldud. Kooli rajamine sellesse piirkonda pole päevakorras olnud, sest kooli pidamiseks ei ole elanike arv piisav. Küll aga oleks üheks võimaluseks rajada sinna lasteaed-põhikool.

Kas haridusamet on teinud midagi praktilist selleks, et hakata 2-3 aastat ette kindlaks määrama, kui palju mingil aastal mingis piirkonnas klassikomplekte avada tuleb?

Tallinna Haridusameti tegevuse aluseks on koolivõrgu korrastamise kava. Kehtiv kava võeti vastu 2003. aastal ja see kehtib 2012. aastani. Uus koolivõrgu arengukava on ettevalmistamisel, see ei hõlma mitte ainult 2-3 aastat, vaid palju pikemat perioodi ja arvestab muuhulgas ka Teie poolt tõstatatud küsimusega.

Tegemist on munitsipaalkoolidega ja kas Teie arvates on õige arvestada katsete tegemisel etteütlust, lugemist ja arvutamist, kui lapsed hakkavad neid esimeses klassis alles õppima?

Ei ole õige. Olen nõus, et laps läheb kooli selleks et õppida nii lugemist, arvutamist, kirjutamist kui ka kõike muud. Kuid kui ühte kooli on tahtjate arv oluliselt suurem, kui selles koolis on õppekohti, siis peab millegi alusel tegema valiku.

Miks ei võiks põhikooli ja gümnaasiumi eraldada ning igale lapsele kindlustama esimesed üheksa aastat õppimise oma kodukoolis. Katsed ja eksamid jääksid siis põhikooli lõppu, mil kõik valikud oleksid rohkem õppijakesksed, (mitte nende vanemate omad).

Võiks küll ja nii see ka läheb, sest täna on gümnaasiumite õpilaste arv languses ja paljudes koolides on gümnaasiumiosa hääbumas ja kadumas, sest õpilasi ei jätku. Probleem on selles, et täna pole ükski koolijuht ega hoolekogu valmis oma koolist „puhast“ gümnaasiumi looma. Ilma nende nõusolekuta aga pole see võimalik ega siiamaani õnnestunud.

Mis on reaalne lahendus paljudele Pirita lastele, kes ei mahtunud kodukooli ja naaberlinnaosa (kesklinn - kuhu oleks lihtsaim liikuda ühistranspordiga) on ju ka meie lastele suletud. On´s reaalsus, et vabad kohad Pirita lastele saavad olema Lasnamäel? Teadupoolest on Piritalt Lasnamäele liikumine keerukas - sõit bussiga kesklinna ja sealt siis Lasnamäele.

Kuna elukohajärgse kooli määramise komisjon veel töötab, on vara rääkida sellest, et Pirita lapsed kodulähedasse kooli ei pääse. Haridusamet kinnitab jätkuvalt, et lahendus leitakse kõigile Tallinna lastele, sh ka Pirita.

Kas saaks edaspidi muuta vene keele kohustuslikku õpet vabalt valitava keele saksa,-hispaania või prantsuse keele kasuks? Miks on vene keele õppimine kohustuslik?

See, millist võõrkeelt A, B ja C võõrkeelena koolis õpitakse, on kooli otsustada.

Kuna Delfi lugejatelt laekus väga palju küsimusi, siis jätkub vastuste avaldamine järgmisel nädalal.