Poodides võib märgata kummalist vaatepilti: lapsed jõulude eel vanematelt mitte kommi, vaid pakkide viisi teeküünlaid mangumas, kirjutab ajaleht Pealinn. "Käimas on mingi keskkonnakampaania, mis peaks justkui panema lapsi teeküünlaümbriseid taaskasutuseks koguma, tegelikult aga õhutab see lapsi hoopis kottide kaupa uusi küünlaid ostma," pahandas lapsevanem Liisi. "Tundub, nagu oleks tegu mingi metallifirma trikiga, et endale materjali saada."

Tõepoolest, vanametallikäitleja AS Kuusakoski algatas kampaania "Küünlaümbriste jaht", mis kutsub tühjaks põlenud alumiiniumist teeküünlaümbriseid koguma nii lasteaialapsi kui ka gümnasiste. Kolme aasta jooksul on rohkem kui 20 000 last ära andnud ligikaudu 6,2 miljonit alumiiniumist teeküünlaümbrist. See teeb nina peale ligi 400 ümbrist, kuid usinamad on toonud kooli ka üle 10 000 küünlatopsi.

See teeb nina peale ligi nelisada ümbrist, kuid usinamad on toonud kooli ka üle 10 000 küünlatopsi. Ökoloog Mart Jüssi sõnul võiks kampaania kogumisnumbrite asemel õhutada hoopis teadlikku keskkonnakäitumist.

Ka Eesti Pakendiringluse pikaajalise juhi Aivo Kanguse sõnul tuleks koolides võistleva mõtteviisi ergutamise asemel rohkem teadmisi anda, sest ükski keskkonnakampaania ei tohiks üle kasvada osturalliks. "Paraku näib lastel nüüd olevat tekkinud üks lemmiktoode juurde," nentis Kangus. "Kui varem käidi poest kommi ostmas, siis nüüd on avastatud uus toode alumiiniumtopsiga teeküünalde näol."

Oktoobris algas juba neljas, järgmise aasta jaanuarini kestev jahihooaeg. Nüüd koguvad lapsed lisaks teeküünlaümbristele ka kasutatud patareisid.

MTÜ Tuleviku Heaks juhatuse liige Mari-Liis Kallismaa selgitas, et neljandat hooaega alustanud “Küünlaümbriste jaht” ei ole tarbimiskampaania, vaid mõeldud laste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ja looduse puhtamaks muutmiseks. Õpetajate kõrval on selle mõtteviisi levitamisel sama oluline roll lapsevanematel ning seda nii kodus kui kaupluses.

Kampaania kõigis juhendmaterjalides – voldikutel, veebilehel, õpetajatele saadetud juhistes jne – on rõhutatud, et tegemist ei ole tarbimiskampaaniaga, vaid ainsaks eesmärgiks on vältida loodusesse sattuvate alumiiniumist küünlaümbriste hulka, mis niikuinii tavapärase tarbimismahu korral tekib. Nii õpetatakse lastele jäätmete sortimise ja taaskasutuse olulisust, kuna alumiinium ei lagune loodusesse sattudes kunagi ning seda saab materjalina uuesti kasutusse võtta, ütles Kallismaa.

Lapsi julgustatakse leidma kohti, kus niikuinii küünlaümbriseid rohkem või vähem tekib – lisaks kodudele näiteks kohvikud, restoranid, spaad, ilusalongid, kalmistud jne. Just sel viisil kokkuleppeid tehes on usinamatel lastel õnnestunud kokku koguda 10 000 ümbrist ja enamgi.

Õpetajate selgitustöö võib küll olla korralik, kuid samavõrd oluline panus laste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks peab tulema ka lapsevanematel. On kahju, et Pealinnas tsiteeritud lapsevanem sellest juhtmõttest aru ei saanud ega suutnud kaupluses lisaküünlaid soovinud lapsele selgitada, et vajaduseta tarbimine ei hoia keskkonda ega lähe kokku selle kampaania eesmärgiga.

Ajalehes Pealinn avaldatakse kahtlust “nagu oleks tegu mingi metallifirma trikiga, et endale materjali saada”. "Saan kinnitada, et see ei vasta tõele. Eelmisel aastal kogusid lapsed üle 3,9 miljoni teeküünlaümbrist, mis kaalub ühtekokku umbes viis tonni. Alumiiniumi tollaseid kokkuostuhindu arvestades oli saadav tulu maksimaalselt 2500 eurot, samas peasponsorina toetas Kuusakoski kampaania läbiviimist kordades suurema summaga ning korraldas lisaks küünlaümbriste vastuvõtmise ja sorteerimise 11 teeninduspunktis üle Eesti, transpordi ning eeltöötluse nende taaskasutusse suunamiseks."