Rakvere linnavalitsus andis Ataiedele linnas korteri, valitsus kompenseeris teisipäevase rahaeraldusega Rakverele pagulaste korterikulud. Tulenevalt pagulaste seadusest toetab pagulast elukoha leidmisel linna- või vallavalitsus, tehtud kulutused hüvitab riik.
Valla- või linnavalitsus peab võimaldama pagulasele keeleõppekursused kuni 160 tunni ulatuses, samuti on pagulasel õigus enne keeleõppe läbimist kasutada ametiasutustes tõlketeenust. Ka need kulud hüvitab omavalitsusele riik.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Triin Raag ütles BNS-ile, et siiani on elamisloa saanud ning ootavad riigi rahalisel toel uude elukohta asumist kokku neli pagulast — kaks alžeerlast ja kaks afgaani.
Kõik neli said riigilt elamisloa eelmise aasta teisel poolel.
“Otsuse saamine on meeletult pikk protsess,” nentis Raag. “Menetlus võtab väga kaua aega.”
Enne pidi vastava otsuse tegema valitsus. Kuigi nüüd on otsustamine delegeeritud kodakondsus- ja migratsiooniametile, ei ole protsess Raagi sõnul sellest lühemaks muutunud.
Alates pagulasseaduse kehtima hakkamisest 1997. aastal on Eestist läbi käinud 48 varjupaigataotlejat.
Peale Rakverre elama asuva kahe pagulase on ühe pagulase vastuvõtmiseks nõusoleku andnud Kohtla-Järve linn ning teisele pagulasele elukohta alles otsitakse, ütles Raag.
Raagi sõnul on valitsuse reservfondist makstav toetus küllaltki väike ning kohalikud omavalitsused ei ole pagulaste vastuvõtmisest huvitatud.
