Paet ÜRO inimõiguste nõukogus: Ukraina kriis on oht rahvusvahelisele julgeolekule

Välisminister Urmas Paet ütles täna Genfis ÜRO inimõiguste nõukogu kõrgetasemelisel istungil, et kriitiline olukord Ukrainas on ohuks rahvusvahelisele julgeolekule ja inimõiguste olukorrale.

"Krimmi poolsaarele on sisse tunginud Venemaa sõjavägi - tegemist on rahvusvahelise õiguse rikkumise ja agressiooniga," lausus Paet. "Venemaa peab koheselt lõpetama rünnaku suveräänse Ukraina vastu ning taandama oma relvajõud nende tavapärastele positsioonidele," lisas ta.

Paet rõhutas, et vägede saatmine teise riigi suveräänsele territooriumile ettekäändega kaitsta oma kodanikke ei kaitse tegelikult kedagi. "Ukrainal ja kogu Ukraina rahval, vaatamata nende etnilisele kuuluvusele, religioonile võ poliitilistele vaadetele on õigus stabiilsusele ja rahule," märkis Paet. "Selle saavutamiseks on vaja dialoogi ja reforme. Ukraina rahvas on oma otsusekindlusega astunud vastu korruptsioonile, et saavutada õigusriiklus ja demokraatlik riigivalitsemine," rõhutas Paet.

Ukrainal on Eesti välisministri sõnul vaja rahvusvahelist toetust - nii sissetungi vastu kui stabiilsuse saavutamiseks. "Euroopa Liit, USA, NATO, ÜRO ja Euroopa Nõukogu on üheselt mõstnud hukka Venemaa sammud suveräänse Ukraina vastu," lausus Paet. Samuti on ministri sõnul väga oluline sellest rääkida ka ÜRO inimõiguste nõukogus, sest rahvusvaheline üldsus peab kasutama kõiki vahendeid Ukraina aitamiseks.

Paeti sõnul saab rahvusvaheline kogukond toetada Ukrainat mitmete konkreetsete sammudega, et tagada riigi territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus ning inimõiguste austamine.

"Esiteks tuleb leida võimalusi agressiooni lõpetamiseks, teiseks tuleb saata Ukrainasse rahvusvahelised vaatlejad ning vahendajad, kes aitaksid edendada Ukraina ja Venemaa vahelist dialoogi ning kolmandaks tuleb Ukraina majandusliku kokkukukkumise vältimiseks leppida kokku Ukrainale rahalise abi andmise tingimustes," loetles Paet.

Eesti välisminister juhtis oma kõnes tähelepanu ka sõna- ja kogunemisvabadusega seotud probleemidele maailmas. "Valitsused, kes vastutavad oma elanike hääle vaigistamise eest peavad mõistma, et jätkusuutlik areng saab põhineda vaid sõnavabadusel ja informatsioonile juurdepääsul," rõhutas ta. "Tänases digitaliseerunud maailmas on Eesti jaoks väljendusvabaduse austamine sama oluline nii tavapärases kui virtuaalruumis," lisas ta.

Eesti on sel aastal internetivabaduse koalitsiooni eesistuja. "Seetõttu on meil hea meel korraldada Tallinnas aprilli lõpus rahvusvaheline ja kõrgetasemeline internetivabaduse konverents," ütles Paet. "Peame otsima parimaid viise inimõiguste kaitseks virtuaalruumis. Vaba internet mängib olulist rolli ka näiteks nii Ukraina kui Süüria rahutustest adekvaatse pildi saamisel," märkis Paet.

Eesti on ÜRO inimõiguste nõukogu liige ajavahemikul 2013–2015.