Paet: Ukrainas ei tohi tekkida uus külmutatud konflikt lisaks Lõuna-Osseetiale, Abhaasiale ja Transnistriale

 (21)
Eesti ja Venemaa vahelise piirileppe allkirjastamine
Urmas PaetFoto: Tiit Blaat

Välisminister Urmas Paet ütles täna Riigikogus, et Ukraina kriis on suurim julgeoleku ja usalduskriis Euroopas pärast Balkani sõdu ja Gruusia konflikti.

"Venemaa on viinud väed Krimmi ning see on Ukraina vastane agressioon – see on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumine," rõhutas ta.

Venemaa peab Paeti sõnul lõpetama agressiooni Ukrainas ning taastama kriisieelse olukorra oma sõjaväelaste paiknemisel. "Samuti tuleb tühistada Vene parlamendi otsus, mis lubab Vene sõjaväge kasutada Ukrainas," lisas ta.

"Äsja ametisse saanud Ukraina uue valitsuse peamine eesmärk on katkine ja tugevalt raputada saanud Ukraina ühiskond taas toimima saada. Krimmi elanike probleemide lahendamiseks on hulgaliselt rahumeelseid võimalusi," ütles Eesti välisminister.

Ta lisas, et Venemaa sekkumine on vastuolus mitmete rahvusvaheliste kokkulepetega – ÜRO põhikirjaga, Helsinki lõppaktiga, 1997. aasta Venemaa-Ukraina baaslepingutega ja 1994. aasta Budapesti memorandumiga. "Venemaa rikub selgelt rahvusvahelist õigust ning pingestab Ukraina kriitilist situatsiooni veelgi. See on täpselt risti vastupidine sellega, mida Ukrainal tegelikult vaja oleks. Olukorra teravdamist pole vaja kellelegi. Seda pole vaja Ukrainale, Krimmi elanikele ega Venemaale," rõhutas Paet.

Seotud lood:

Hetkel on Ukraina valitsuse andmetel 11 Ukraina sõjaväebaasi blokeeritud 1800 vene sõjaväelase, 60 sõjaväemasina ja 10 soomuki poolt ning kokku on Vene territooriumilt sõjalaevade, helikopterite ja transpordilennukitega Krimmi saadetud 16 000 sõjaväelast.

"Vene sõdurid blokeerivad ja kontrollivad jätkuvalt olulisi valitsusasutusi ja sõjalisi objekte Krimmis – parlamenti, kõiki tsiviil- ja sõjaväe lennuvälju, mõningaid siderajatisi, raadiojaamu, tolli-, sõjaväe- ja rannavalvebaase, Ukraina mereväe peakorterit," loetles Paet.

"Venemaa peamine eesmärk on ilmselgelt Ukraina valitsuse muutus ja Ukraina poliitika oma otsese mõju alla saamine, et tagada Ukraina liitumine Euraasia Liidu ja Tolliliiduga oma mõju kindlustamiseks," lisas ta.

"Arenguid Ukrainas ja edaspidiseid samme on arutanud ja arutavad Põhja-Atlandi Nõukogu, Euroopa Liidu välisministrid, ÜRO julgeolekunõukogu, OSCE ja Euroopa Nõukogu, homme kaaluvad EL edasisi samme ELi riigipead ja valitsusjuhid,2 lisas ta.

Paeti sõnul ei tohi viimaste päevade sündmused luua alust uuele külmutatud konfliktile lisaks Lõuna-Osseetiale, Abhaasiale ja Transnistriale. "Edasi kaalub rahvusvaheline kogukond võimalusi piirangute või sanktsioonide rakendamiseks. Näiteks on peatunud mitmed koostööprojektid USA ja Venemaa vahel ning USA on juba peatanud oma osaluse G8 tippkohtumise ettevalmistamisel," lausus Eesti välisminister.

"Homsel EL-i riigipeade ja valitsusjuhtide Ülemkogul saavad samuti kõne alla tulla majanduslikud piirangud ning rakenduda võib liikumispiirangute kehtestamine ühes EL-i ja Venemaa vahelise viisavabaduslepingu üle peetavate läbirääkimiste peatumisega," lisas ta.

Eesti välisministri sõnul on väga oluline, et Ukraina ja Venemaa hakkaksid omavahel sisuliselt rääkima. "Ukraina valitsus on selleks korduvalt valmisolekut väljendanud ning rahvusvaheline kogukond on pakkunud oma abi kõneluste vahendamisel," ütles Paet Riigikogus.

"Ukrainas viibivad hetkel kohal OSCE rahvusvähemuste volinik, eesistuja eriesindaja ja meediavolinik. Ettevalmistamisel on ka OSCE missiooni Ukrainasse lähetamine, mille eesmärgiks on kujunenud konflikti kohta andmete kogumine ning püüd selle süvenemist ennetada. Eesti on valmis selles missioonis osalema," kinnitas Paet.

Rahvusvaheline kogukond peab Eesti välisministri sõnul aitama Ukraina uut valitsust riigisisese olukorra stabiliseerimisel. „Läbi tuleb viia põhiseaduslik reform ning vabad ja ausad presidendivalimised. Ukraina ühiskonna konsolideerimisel ja rahulikule arenguteele tagasipöördumisel tuleb jälgida seda, et kaasataks kõik ühiskonna osad,“ märkis Paet. „Mitte ükski regioon, rahvuslik või sotsiaalne grupp ei tohi uue Ukraina arhitektuurist kõrvale jääda, ega tunda, et tegemist ei ole nende riigiga. Ukraina ees seisvate tõsiste reformide juures on oma abi pakkumas ka Eesti,“ lisas ta.

Ukraina majandus on väga keerulises olukorras. "Ukraina vajab kiiresti rahvusvahelist finantsabi, vastasel juhul on riigi jalgadel püsimine äärmiselt küsitav," ütles Eesti välisminister. "Rahvusvaheline valuutafond saadab järgmise nädala alguses Ukrainasse eksperdid, kes selgitavad välja riigi vajaduste täpse määra. EL-i välisministrid on väljendanud selget toetust rahvusvahelisele abipaketile, mis Ukraina koheseid vajadusi suudaks leevendada."

Paeti sõnul on kogu olukorra edasises arengus üheks määravaks teljeks küsimus gaasiga varustamisest. "Ukrainal on Venemaa ees tasumata gaasiarveid 1,5 miljardi USA dollari eest ning suure tõenäosusega lõpeb lähiajal gaasi pakkumine Ukrainale praeguse odava hinnaga. See kasvatab võlga veelgi," lausus Paet. "Välistada ei saa teisigi ja radikaalsemaid samme Venemaa poolt, ehkki sel juhul kannatavad tugevasti Venemaa enda sissetulekud. Nii on väga oluline välja töötada alternatiivstsenaariumid juhuks, kui see nii läheb," lisas ta.

Korruptsioon ja riigiraha väärkasutus on Eesti välisministri sõnul üks peamine põhjus, miks Ukraina kriisi jõudis. "Katastroofiliste tagajärgedeni viinud valitsemisviis oli see, mille vastu Ukraina rahvas otsustavalt usalduse kaotas. Endiste valitsejate hoolimatus süvendas vaesust ja rahulolematust," ütles Paet. Ta lisas, et korruptsioon on Ukraina ühiskonda lõhestanud pikalt ning see on viinud miinimumini paljude usu oma riigi juhtidesse ja institutsioonidesse. "EL-i välisministrite nõukogu otsustas esmaspäeval, et Ukraina riigikassa vahendeid kuritegelikult kasutanud või inimõiguste rikkumisi toime pannud isikute varad külmutatakse," märkis Paet.

Eesti välisministri kinnitusel on äärmiselt oluline, et Ukrainal oleks EL-iga liitumise perspektiiv. "Euroopa Liit peab selle lõppude lõpuks suutma ka selgelt välja öelda – inimesed hukkusid Maidanil snaiprite kuulide läbi, sest tahtsid, et nende riik kiiremini Euroopale läheneks," ütles Paet Riigikogus. Viimastel päevadel on Euroopa komisjon ja Kaubanduse peadirektoraat alustanud tehnilisi ettevalmistusi ühepoolsete kaubandusmeetmete määruse (Autonomous Trade Measures) vastuvõtmiseks, mis tähendab Ukraina kaupade tariifivaba pääsu EL-i turule.

"Jätkuvalt on EL-i poolt laual pakkumine allkirjastada assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud, kui Ukraina ise selleks valmis on. Praegu on nimetatud valmisoleku eelduseks Ukraina uue presidendi ametisse valimine vabadel valimistel," märkis välisminister Paet.

Välisminister Paeti sõnul on hulk konkreetseid samme, mida Eesti on juba Ukraina toetuseks astunud. "Kavatseme seda suunda kindlasti ka jätkata. Eesti on eraldanud Ukraina rahutuste käigus kannatada saanutele seni 85 000 eurot. Kokku teeb see hetkel Eestist ühe suurema Ukraina viimaste sündmuste järgse humanitaartoetaja Euroopas," ütles Paet. Ta lisas, et Eesti on otsustanud ka kahekordistada stipendiumide arvu Ukraina tudengitele, et nad Eesti ülikoolidesse õppima tuleksid. Eelmisel aastal toetas Eesti arengukoostöö raames erinevaid projekte Ukraina suunal 340 000 euroga.

Paet peatus oma kõnes ka Ukraina sündmuste võimalikul mõjul Eestile. "Eeldan, et Ukraina sündmuste valguses ei taha enam keegi kahtluse alla seada kulutusi, mida Eesti teeb oma julgeoleku kindlustamiseks," märkis Paet. "Kaitsekulutused 2 protsenti SKTst – selles numbris väljendub realistlik hinnang olukorrale, sellele kohale ja ajale, kus me elame," lisas Eesti välisminister.

Lõpetuseks rõhutas Paet, et iseseisva riigi suveräänsuse rikkumine väljamõeldud põhjusel ei ole vastuvõetav. "Rahvusvaheline õigus on siduv kõigile osalistele. Sellest peab aru saama ka Venemaa," märkis Paet Riigikogus. "Vastasel juhul me pöördume tagasi seaduste-eelsesse aega, kus maksis üksnes tugevama õigus. Ma olen veendunud, et seda ei soovi mitte ükski inimene, riik ega rahvusvaheline organisatsioon," lisas välisminister.

Küsitlus #118543