"NATOl ja Euroopa Liidul on 21 ühist liiget ning on ülim aeg ka suhted kahe organisatsiooni vahel toimima saada," ütles Paet.

Paet lisas, et NATO tähtsamaid partnereid tuleb näha loogilises seoses NATO eesmärkidega. „Meie peamine eesmärk on kollektiivkaitse kindlus. Liikmesriikide julgeoleku tagamiseks peab NATO olema valmis tulemuslikult reageerima konfliktidele ka väljapool NATO territooriumit,“ sõnas ta. „Tsiviil- ja sõjalise koostöö arendamine on NATO missioonide edu tagamise eelduseks. Seega on NATO huvides koostöö tihendamine rahvusvahelise kogukonna teiste liikmetega ning NATO jaoks olulisimate partneritena tuleb näha Euroopa Liitu ja ÜROd,“ rääkis ta.

Välisminister Paeti sõnul kahjustavad tõrked NATO ja Euroopa Liidu koostöös mõlema organisatsiooni huve.

Rääkides NATO uue strateegilise kontseptsiooni ettevalmistuse kontekstis ka NATO laienemisest rõhutas Paet, et Gruusia ja Ukraina NATOle lähenemine peab sõltuma kummagi riigi sisestest püüdlustest.

„Peame arvestama, et Gruusia ja Ukraina NATO-suunaline aktiivsus on tänaseks erinev. Samas kehtib Bukaresti tippkohtumisel neile riikidele antud lubadus NATO liikmelisuse perspektiivi osas,“ rõhutas välisminister.