Paet teiste välisministritega ja Balti riikide kaitseministrid mõistsid hukka Venemaa invasiooni Ukrainas

Brüsselis erakorralisel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel viibiv välisminister Urmas Paet mõistis koos teiste Euroopa Liidu riikide kolleegidega üheselt hukka Venemaa agressiooni Ukrainas Krimmis. Eesti kaitseminister Urmas Reinsalu, Läti kaitseminister Raimonds Vejonis ja Leedu kaitseminister Juozas Olekas pidasid aga täna telefonikonverentsi, kus arutasid sündmuseid Ukrainas ja omavahelise infovahetuse tihendamist.

Euroopa Liidu välisministrid kutsusid Venemaad üles koheselt taandama oma relvajõud nende tavapärastele positsioonidele. "Venemaa peab samuti nõustuma viivitamatult Ukrainaga konsultatsioone pidama vastavalt 1997. aastal sõlmitud kahepoolsele koostöö- ja partnerluskokkuleppele," ütles Eesti välisminister Urmas Paet.

ELi välisministrid peavad oluliseks ka OSCE vaatlusmissiooni saatmist Ukrainasse.

Paeti sõnul otsustas EL Venemaa sissetungi jätkumisel peatada läbirääkimised Venemaaga viisaküsimustes ning uue raamlepingu osas. "Kui Venemaa jätkab rahvusvahelise õiguse rikkumist ning rünnakuid suveräänse riigi vastu võtab Euroopa Liit kasutusele edasised meetmed," otsustasid ELi välisministrid.

Eesti välisminister rõhutas, et kõige tähtsam on leida kriisile poliitiline lahendus austades Ukraina territoriaalset terviklikkust. Euroopa Liit on valmis vahendama läbirääkimisi, mille eesmärk on jõuda rahumeelse lahenduseni. "Eesti on korduvalt väljendanud vajadust saata Krimmi rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlejad," märkis Paet.

Ukraina abistamine ja majandusliku kokkukukkumise vältimine on Euroopa Liidule väga oluline. „Kuid selle eelduseks on kiired ja tegelikud reformid Ukrainas, mis tõepoolest tugevdavad õigusriiki, vähendavad korruptsiooni, kindlustavad turumajanduse toimimist ja annavad jõudu kodanikuühiskonnale,“ märkis Eesti välisminister.

Paet tunnustas ka praeguse Ukraina valitsuse tegevust olukorra stabiliseerimiseks riigis ning valmisolekut edasisteks läbirääkimisteks Euroopa Liiduga. „Vastutusvõimeline valitsus Ukrainas on eelduseks, et riigile saaks näiteks Euroopa Liidu, IMF-i ja teiste struktuuride kaudu rahalist abi osutada,“ lausus Eesti välisminister. Samuti on Paeti kinnitusel EL-Ukraina assotsiatsioonileping jätkuvalt allakirjutamiseks valmis. „Oleme selle peatse sõlmimise poolt ning leiame, et see oleks Ukrainale tulevikkuvaatavalt kasulik. Samas ei ole see leping ELi-Ukraina suhete lõppeesmärk,“ märkis välisminister Paet.

Välisminister Paet rõhutas ka, et maikuusse plaanitud Ukraina presidendivalimised peavad olema vabad, demokraatlikud ja läbipaistvad. "Samuti peab olema tagatud rahvusvaheliste valimisvaatlejate ligipääs,“ lisas Eesti välisminister.

Eesti kaitseminister Urmas Reinsalu, Läti kaitseminister Raimonds Vejonis ja Leedu kaitseminister Juozas Olekas pidasid täna telefonikonverentsi, kus arutasid sündmuseid Ukrainas ja omavahelise infovahetuse tihendamist.

Kaitseminister Reinsalu sõnul mõistsid kolme riigi kaitseministrid ühiselt hukka Venemaa poolt Ukraina territooriumi suhtes toime pandud invasiooni ja okupatsiooni.

„Praeguses olukorras on oluline, et Balti riigid julgeoleku vallas konsulteeriksid ja teeksid tihedat koostööd,“ ütles Reinsalu.

Telefonikõnes peeti vajalikuks täiendavat koordinatsiooni ja infovahetust Balti riikide kaitsevägede peastaapide vahel.

Vestluse juures osalesid ka Eesti, Läti ja Leedu kaitsevägede juhatajad.