Paet tahaks Venemaaga suhelda nagu Läti või Soomega
Paeti hinnangul arenesid Eesti-Vene suhted 2009. aastal normaalselt ja ta tõi näidetena esile edasiminekut pensionidealase kokkuleppe küsimustes, Läänemerel sooritatavate päästetööde teemadel peetavaid läbirääkimisi ja Vene narkokontrolli juhi Viktor Ivanovi visiiti, mille raames sõlmiti leping kahe siseministeeriumi vahel. “Mõningaid asju võiks otsustada kiiremini, kuid on hea, et nende osas üldse edasi liigutakse,” tunnistas Eesti välisminister Interfaxile.
Välisminister kommenteeris ka Vene asepeaminister Sergei Ivanovi eravisiiti, mille raames viimane teatas, et suhtub skeptiliselt kahe riigi vaheliste suhete paranemisse ning selle põhjusi teadvat Eesti pool ka ise. Paet tunnistas, et tal on raske neid väiteid ümber lükata.
“Me kõik teame, et kahepoolsetes suhetes sõltub kõik mõlemast osapoolest. Ja kui asepeaminister tegi sellise järelduse, siis on kahju, et Venemaal ollakse sellisel seisukohal,” rääkis Paet, kellele on rohkem hingelähedane positiivne alltekst, mille Balti riikide suhtes ütles välja president Dmitri Medvedev äsjasel meediafoorumil Moskvas.
Eesti ministri arvates tasub hoiduda avaldustest, mis sulevad tee edasiliikumiseks. See võivat kärpida tahet ka neil inimestel, kes tõepoolest ka tahavad midagi saavutada. “Ei tohiks öelda: meie selle valitsusega läbi ei räägi, me ootame järgmist,” lisas Paet.
“Tuleb jätkata konstruktiivset, normaalset läbikäimist. Pole just tavaline või normaalne, kui naaberriikide juhid ei käi üksteisel oma 20 aastat külas. Need visiidid ei peaks seisnema suures hulgas lepingutes või kõnelema suurtest läbimurretest või muutustest. See võiks olla tavaline suhtlemine nagu meil on naabritega Lätist või Soomest,” kirjeldas Paet oma lootusi Vene-suhete vallas.
Kommenteerides endise peaministri Tiit Vähi väidet kolme strateegilise vea kohta Eesti Vene-poliitikas (piirilepingu preambul, pronkssõduri teisaldamine ja negatiivne suhtumine Nord Streami projekti) ütles Paet, et ta pole nende väidetega nõus, sest ükski neist sündmustest või tegudest polnud suunatud Venemaa kui sellise vastu.
Preambuli küsimuses imestas Paet, miks Venemaa seda nii valuliselt võtab. “Seaduses öeldakse ju ühemõtteliselt, et Eestil pole Venemaale territoriaalseid pretensioone ning seal öeldakse lihtsalt, et uued kokkulepped muudavad sõjaeelseid piire ja see on kõige kõrgemaks kinnituseks — meil ei ole territoriaalseid pretensioone. Miks Venemaa selle peale nii teravalt reageeris, on mul raske mõista.”
Teiseks viidi pronkssõdur Paeti väitel kaitseväe kalmistule selleks, et vähendada ühiskonnas pingeid ja kolmandaks, kuigi mõned Eesti ärimehed on väljendanud rahulolematust Eesti positsiooniga Nord Streami suhtes, on enamus neist ka mures Läänemere tuleviku ja ökoloogia pärast.
“Me teame, et ka Venemaal viiakse igapäevaselt monumente ühest kohast teise ja mitte alati sellisesse kaunisse kohta nagu Tallinnas. Näiteks sellel samal 2007. aasta kevadel koristati erinevatel eesmärkidel, kui toetuda ajakirjanduse andmetele, täielikult ära kaks Teise maailmasõjaga seotud monumenti,” meenutas Paet ja rõhutas, et praegu seisab pronkssõdur kaitseväe kalmistul, kus kõik võivad rahulikult Teise maailmasõjas hukkunuid mälestada.
Tulles tagasi Eesti-Vene suhete juurde, märkis Paet, et Lissaboni lepingu jõustumine mõjutab mitmeid välispoliitika valdkondi, kuid on asju, mida endiselt tuleb kahepoolselt käsitleda ning milles ELi komponent pole just eriti suur. Samas võib EL omada mõju Eesti-Vene suhete parandamiseks.
Täies pikkuses võib intervjuud lugeda SIIT.
