"Eesti aktiivsust nii arengukoostöö ja humanitaarvaldkonnas, panust Afganistani ülesehitusse ning partnerina NATOs tunnustavad nii rahvusvahelised abiorganisatsioonid nagu Maailmapank kui partnerriigid," sõnas Paet välisministeeriumi pressitalituse teatel.

Paeti sõnul seisab välisministeerium hea, et Eesti välis- ja julgeolekupoliitika-alane vaade käiks ajaga kaasas ja laieneks.

"Eesti julgeolekupoliitika eesmärk tuleneb põhiseadusest: kindlustada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ja rahva turvalisus, kuid selleks tuleb tegutseda laiemalt kui traditsioonilised julgeolekuteemad esimesel pilgul viitavad. Järjest enam on julgeolekuvaldkond seotud energia- ja küberjulgeolekuga, julgeolekupoliitikas on järjest olulisem ka kodanikuühiskonna aktiivsus ja osalus, ühiskonna sidusus, rahvatervis, keskkonnaturvalisus ja psühholoogiline kaitse," ütles Paet.

"Välisministeeriumis ettevalmistatud ja nädala eest Riigikogus heaks kiidetud Eesti julgeolekupoliitika alused arvestavad kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid tegureid ja valdkondi, olenemata nende tekkeallikast või –kohast," rääkis Eesti välisminister.

Käimasoleval nädalal toimunud XXII Kõrgemad riigikaitsekursused annavad osalejatele ülevaate Eesti välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast, rahvusvahelisest kaitsealasest koostööst, Eesti kaitseinvesteeringutest ja sisejulgeolekust ning riigikaitse seotusest erinevate eluvaldkondadega.