"Tuleb teha kõik vajalik selleks, et missioonil osalevate isikute julgeolek oleks võimalikult suures ulatuses tagatud," lausus Paet.

Ta andis ülevaate OSCE vaatlejate, sealhulgas Eesti kodaniku kinnipidamisega seonduvast. "OSCE missioonil on juhtroll nende vabastamise saavutamiseks. Vaatlejatelt vabaduse võtmine on täiesti vastuvõetamatu," lausus Eesti välisminister.

Paeti sõnul tuleks OSCE poolt koostatud ohuhinnang Ida-Ukraina kohta võtta aluseks ka missiooni edasiste tegevuste planeerimisel. "Vajadusel tuleks kaaluda nii OSCE erimissiooni tugevdamist kui ka täiendavate julgeolekumeetmete rakendamist," märkis Paet ja lisas, et OSCE erimissiooni vaatlejad on olnud tõhus vahend objektiivse info saamiseks riigis toimuvast. "Missioon peab jätkuma mandaadi elluviimiseks."

Ukraina presidendivalimiste selge tulemus on Eesti välisministri sõnul oluliseks tähiseks, mis tugevdab riigi poliitilist stabiilsust ja võimaldab edasi minna reformidega. "Tunnustame Ukraina rahva kindlameelsust oma riigi tuleviku otsustamisel ja esimest korda riigi ajaloos presidendi valimisel ühe valimisvooruga," lausus ta.

Eesti peab Paeti sõnul oluliseks ÜRO peaassamblee rolli kriisiolukorras elavate inimeste humanitaarprobleemide lahendamisel. "Loodame, et selleteemaline Gruusia põgenike resolutsioon saab uuel nädalal tugeva toetuse ning aitab kaasa ka 2008. aasta sõja järgsete poliitiliste takistuste lahendamisele," ütles Paet.

Paet rääkis ÜRO peassamblee presidendiga ka põlisrahvaste teemal, sealhulgas septembri lõpus ÜROsse plaanitud Põlisrahvaste Maailmakonverentsist, kestlikust arengust, ÜRO julgeolekunõukogu reformist ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusest.