Paeti sõnul tuleb piirangutega Venemaa suhtes edasi minna, kuivõrd poliitilised ja diplomaatilised sammud pole seni edu toonud. „Peame jätkama Venemaale surve avaldamist nii poliitilisel tasandil kui piiravate meetmetega, et saavutada vägivalla lõpp Ida-Ukrainas,“ ütles välisminister Urmas Paet. „See on ainus allesjäänud viis, kuidas Venemaad mõjutada,“ lisas Paet.

Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus tegid eile tulenevalt ELi välisministrite teisipäevasest otsusest ettepanekud, milliseid uusi piiravaid meetmeid Venemaale tuleks kehtestada. Need piiravad meetmed puudutavad ligipääsu kapitaliturgudele, kaitsetööstust, kahesuguse kasutusega kaupa ja tundlikke tehnoloogiaid, sealhulgas energiasektorit. Euroopa Liidu Nõukogu plaanib piirangud vastu võtta juuli lõpuks.

Eeloleval teisipäeval kogunevad uute meetmete rakendamist arutama ELi riikide saadikud.

Paeti sõnul otsustas EL eile täiendada sanktsioneeritavate nimekirja uute isikute ja ettevõtetega.

Seni ELi kehtestatud sanktsioonid:

Esimene faas, märtsi algus: EL peatas Venemaa Föderatsiooniga viisaküsimustes peetavad kahepoolsed kõnelused ja uue lepingu üle peetavad kõnelused. G8 Euroopa liikmed ja ELi institutsioonid peatasid Sotšis toimuma pidanud G8 tippkohtumisel osalemise ettevalmistamise, kohtumine jäi ära ja toimus G7 formaadis hoopis Brüsselis.

Teine faas, algas 17. märtsil 2014 – EL kehtestas sisse- ja läbisõidupiirangud ja varade külmutamise isikute suhtes, kelle tegevus ohustab või kahjustab Ukraina territoriaalset terviklikkust, sõltumatust ja suveräänsust. Varade külmutamist on võimalik rakendada ka juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes. Piirangute aluseid on pärast algset kehtestamist laiendatud. 22. juuli välisasjade nõukogus otsustati, et juuli lõpuks laiendatakse sanktsioonikriteeriume. Euroopa Liidu Nõukogu võtab täna (kirjaliku menetluse teel) vastu otsuse ja määruse, millega laiendatakse sanktsioonikriteeriume, et sisse- ja läbisõidupiirangute ning varade külmutamisega hõlmata ka neid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, üksusi ja asutusi, kes annavad aktiivselt materiaalset või rahalist toetust Krimmi ja Sevastoopoli annekteerimise või Ida-Ukraina destabiliseerimise eest vastutavatele Venemaa otsustusõiguslikele isikutele või saavad nende tegevusest kasu.

Paralleelselt sanktsioonidega on EL kehtestanud Krimmi annekteerimise mittetunnustamise poliitika. Selle raames kehtestati 23. juunil Krimmist ja Sevastopolist pärit kaupade ELi importimise piirang. 22. juuli välisasjade nõukogu lisas nõude kehtestada juuli lõpuks ka meetmed, mis keelavad kaubavahetuse ja investeeringud Krimmi ja Sevastopolisse.

Kolmas faas: majandussanktsioonid sektoriti. Ei ole veel kokku lepitud, kuid 22. juuli välisasjade nõukogu palus komisjonil ja Euroopa välisteenistusel 24. juuliks esitada ettepanekud piiravateks meetmeteks kapitaliturgudele juurdepääsu, kaitsesektori, kahesuguse kasutusega kauba ja tundliku tehnoloogia, sealhulgas energiasektori osas. Liikmesriikide vahel on käimas arutelu mainitud sanktsioonide kehtestamiseks.