"Peterburi Jaani kirikuga oli seotud mitmeid olulisi eesti kultuuritegelasi ning kirik ise mängis olulist rolli eesti rahvuslikus kultuuriloos," märkis ta.

Paeti sõnul oli Peterburi Jaani kirik enne renoveerimist hävimisohus ning sugugi polnud kindel ka kirikuhoone jäämine eestlaste ja eesti kultuuri kasutusse. "Jaani kiriku taastamine algas viimasel hetkel - vastasel korral oli lühikese aja küsimus, et Eesti ja eestlased võinuksid meie kultuuriloos nii olulise kiriku kaotada. Lihtsalt tuli tegutseda, et käituda oma minevikku hindava ja väärtustava rahva ja riigina," sõnas ta.

"Tänasest on jälle võimalik Peterburi Jaani kiriku 400-kohalises saalis pidada nii jumalateenistusi kui kontserte. See on lisaks kultuuripärane säilimisele ka hea võimalus meie muusika tutvustamiseks Peterburis."

Välisminister ütles, et Peterburi Jaani kiriku rajamine oli terve Eesti projekt kõikide eestlaste jaoks, mille toetamisest oli huvitatud ka Venemaa. "Tegemist oli rahvuspiire ületava näitega inimlikust koostööst," lisas ta. Paeti sõnul sujus koostöö Peterburi võimudega hästi ka Jaani kiriku taastamisel.

Kiriku ehitamiseks korraldati 1850. aastate lõpul üle-eestiline korjandus ning oma panuse selle jaoks andis ka Vene riik - tsaar Aleksander II eraldas 55 000 rubla hoone ehitamiseks.